Kreeka teatas juba peaaegu kaks aastakümmet naaberriigi Makedooniaga kestnud nimetüli asjus esmaspäeval, et soovib Skopjelt näha «konkreetseid samme», mitte tühipaljaid sõprusekuulutusi.
Kreeka ei kavatse nimetülis Makedooniaga järele anda
30. märts 2009, 18:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Makedoonia välisminister Antonio Milososki saatis oma Kreeka kolleegile Dora Bakoyannisele hiljuti läkituse, milles pakkus diplomaatilise ummiku lahendamiseks ja dialoogi käivitamiseks välja sõprus- ja koostöölepingute sõlmimise.
Bayokannise eelmisel nädalal saadetud vastuses rõhutatakse aga, et Ateena soovib «konkreetseid tegusid, mitte sõnu, mis on mõeldud maailmale mulje avaldamiseks», ütles välisministeeriumi esindaja George Koumoutsakos.
Kreeka välisminister taunis kirjas Makedoonia väidetavalt «äärmuslikke ja fanaatilisi seisukohti» ning märkis, et Skopje positsioon ei kahjusta üksnes kahepoolseid suhteid, vaid ka Makedoonia laiemaid püüdlusi.
Eelmisel aastal tõkestas Kreeka naaberriigi kutsumise NATOsse ning nõuab nimetüli lahendamist enne, kui avatakse tee Skopje edasisele integratsioonile Euroopa Liiduga.
Kreeka ja Makedoonia vastasseis on seotud Makedoonia nime kasutamisega ning puhkes Skopje iseseisvumisel endisest Jugoslaavia liitriigist 1991. aastal. Ateena keeldub Makedooniat selle nime all tunnustamast, kuna sama nime kannab ka Kreeka põhjaprovints.