Soome ei pääsenud eilsel hääletusel ÜRO Julgeolekunõukogu roteeruvaks liikmeks, mis kriitikute hinnangul luhtas kümne aasta jooksul selleks tehtud töö.
Soome kümne aasta jõupingutused luhtusid
19. oktoober 2012, 13:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjanaabrid läksid hääletusele kõrgete ootustega, kuid pidid esimeses voorus tunnistama Austraalia ja teises Luksemburgi paremust. Nüüd otsitakse pettumusega lõppenud hääletusele põhjendusi.
Soome välisminister Erkki Tuomioja kritiseeris hääletussüsteemi, märkides, et katteta lubadusi antakse ette mitmeteks aastateks. Siiski lükkas välisminister tagasi väite, nagu jäänuks Soome julgeolekunõukogust välja asjaolu tõttu, et tema kodumaa ei kuulu NATOsse.
Lisaks märkis Tuomioja, et Luksemburgi võidi eelistada põhjusel, et riik pole kunagi varem julgeolekunõukokku kandideerinud. Soome on aga selle liige olnud varem kahel korral. Uut võimalust peab Soome ootama nüüd aga vastavalt kokkulepetele 20 aastat.
Helsingi Ülikooli professor Teivo Teivaineni sõnul said otsustavaks vaeste arenguriikide hääled, kuna tema sõnul on ÜRO peaassamblee väheseid organistasioone, kus kolmanda maailma riikidel on võimalus oma mõju näidata.
Samuti tõi ta võimalike põhjustena välja, et Soome on sulgenud oma saatkondi Ladina-Ameerikas ning vähendanud panust abiprogrammidesse.
President Sauli Niisistö möönis, et soovitud tulemust ei saavutatud, kuid tema sõnul tegid Soome diplomaadid sellele vaatamata hea kampaania.
«See pole maailmalõpp ega lõpeta meie tegevust ÜROs,» märkis riigipea, kelle sõnul andis kampaania Soomele palju kogemust ja kontakte.