Hoolimata veel päev varem käinud tulistest vaidlustest selle üle, kas stalinismi ikka võib pidada sama hulluks kui natsismi, mõistis europarlament täna kindlal häälel hukka kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide kuriteod.
Stalinismi ja natsismi vaidlus ei takistanud nende hukkamõistu
2. aprill 2009, 16:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Resolutsiooni «Euroopa südametunnistus ja totalitarism», mille eestvedajaks oli Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv eurosaadik Tunne Kelam, toetas 553 rahvaesindajat, vastu oli 44 ja erapooletuid 33. Nii Kelam kui ka tema sotsiaaldemokraadist kolleeg Katrin Saks tunnistasid täna, et polnud enne hääletust sugugi kindlad nii selges selle dokumendi taha kogunevas enamuses.
«Möödunud nädalal olime väga lõhki,» möönis Kelam, lisades, et pole varem nii raskeid läbirääkimisi näinudki. «Erinevad fraktsioonid tulid kokku ja me maadlesime tund aega sotside juhtide vastuseisuga.»
«Nad deklareerisid avalikult, et ei soovi üldse resolutsiooni,» jutustas Kelam. «Kui nad lõpuks tulid välja omapoolse resolutsiooniga, siis koosnes see ühest paragrahvist, mis väitis, et jah, me pooldame üle-Euroopalist mälestuspäeva kõigi diktatuuride ja totalitaarsete süsteemide ohvritele, aga selle mälestuspäeva peavad veel teadlased omavahel kokku leppima.»
«Sotside juhid ei esinda minu arvates adekvaatselt fraktsiooni kui tervikut, eriti mitte Ida-Euroopa saadikuid,» lisas Kelam.
Saks tunnistas, et vastuhäälte seas leidus kindlasti tema fraktsioonikaaslasi. «Meil olid eile väga teravad debatid sel teemal,» rääkis ta. «Minu hirm oli tõepoolest see, et kui meie oma tekst läbi ei lähe, siis teist ei toetata.»
Eesti saadikute sõnul küttis kõige rohkem kirgi stalinismi natsismiga ühele pulgale seadmine ning see, et resolutsioon räägib esimesest rohkem kui teisest. Nimelt tahaksid sakslased Kelami ja Saksa hinnangul kogu suurema süü siiski natsismi eest ise ära kanda ega lasta midagi veel sama jubedaks tunnistada.
Saksa sõnul on samas loogiline, et kui siiani on rohkem hukka mõistetud natsismi, siis nüüd tuleb tasakaalustamiseks enam stalinismist rääkida. «Kui Auschwitzi teavad kõik, siis Gulagi nimi ei ütle paljudele noortele eurooplastele midagi. Seda tööd keegi teine ka meie eest tegema ei peaks.»
Sotside eileõhtune arutelu läks nii tuliseks, et Saks oli sunnitud koguni oma perekonna näite argumendina käiku laskma. «Minu isa oli kõigepealt Saksa vangilaagris ja kuna tal õnnestus seal ellu jääda, siis ta pandi Vene vangilaagrisse,» ütles ta. «Mulle ei ole vaja seletada, kui halb oli natsism.»
Tänane hääletustulemus näitas, et ka suurem osa Saksa aatekaaslastest otsustas lõpuks resolutsiooni pooldada, sest sotside fraktsioonis on 200 inimest ning 44 vastuhäält ei saanud kindlasti ainult nendelt tulla.
Kelam pidas selle südametunnistuse-resolutsiooni vastuvõtmist suureks sammuks suhtumiste muutmisel. «Euroopa mõtlemine on ikka väga provintslik - igaüks mõtleb oma nurgast ja vaatab, mis on seal olnud tähtis,» lausus ta. «Kui me tõesti tahame olla ühtne Euroopa, peame me oma südametunnistust avardama. Et meile läheb korda Lõuna-Euroopa ja lõunaeurooplastele läheb korda see, mis juhtus kuskil Ida-Euroopas.»
Just suhtumise avardamiseks kaasas Kelam resolutsiooni tegemisse erinevate piirkondade saadikuid - sakslase, rootslase, inglase, hispaanlase ja itaallase. «Me mitte ei lähtu sellest, et vaatame luubiga, mis vahe on stalinismil või natsismil, vaid ohvritest,» sõnas ta. «Ohvritele ja kannatusele pole tähtis, millises mundris või millise ideoloogia all seda tehti.»
Saks avaldas lootust, et europarlamendi samm muudab maailma natuke õiglasemaks. «Tuleviku kuritegude vältimine on võimalik ainult siis, kui sa tunnistad mineviku omi,» rõhutas ta. «Kui sa ütled, et halb on halb.»