Hoolimata veel päev varem käinud tulistest vaidlustest selle üle, kas stalinismi ikka võib pidada sama hulluks kui natsismi, mõistis europarlament eile kindlal häälel hukka kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide kuriteod.
Stalinismi kuriteod mõisteti hukka
3. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Resolutsiooni «Euroopa südametunnistus ja totalitarism», mille eestvedajaks oli Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv eurosaadik Tunne Kelam, toetas 553 rahvaesindajat, vastu oli 44 ja erapooletuid 33.
Nii Kelam kui ka tema sotsiaaldemokraadist kolleeg Katrin Saks tunnistasid eile, et polnud enne hääletamist dokumendi taha kogunevas enamuses kindlad.
«Me maadlesime tund aega sotside juhtide vastuseisuga,» möönis konservatiivide fraktsiooni kuuluv Kelam, lisades, et pole varem nii raskeid läbirääkimisi näinud.
Rasked läbirääkimised
Saks tunnistas, et vastuhäälte seas leidus tema fraktsioonikaaslasi. Eesti eurosaadikute sõnul küttis kõige rohkem kirgi stalinismi seadmine ühele pulgale natsismiga ning see, et resolutsioon räägib esimesest rohkem kui teisest. Nimelt tahaksid sakslased Kelami ja Saksa hinnangul kogu suurema süü siiski natsismi eest oma õlgadele võtta.
Saksa sõnul on loogiline, et kui siiani on rohkem hukka mõistetud natsismi, siis nüüd tuleb tasakaalustamiseks enam stalinismist rääkida. «Kui Auschwitzi teavad kõik, siis Gulagi nimi ei ütle paljudele noortele eurooplastele midagi.»
Kelam pidas südametunnistuse-resolutsiooni vastuvõtmist suureks sammuks suhtumiste muutmisel. «Kui me tõesti tahame olla ühtne Euroopa, peame oma südametunnistust avardama,» sõnas ta.
Suhtumise avardamine
Just suhtumise avardamiseks kaasas Kelam resolutsiooni tegemisse sakslase, rootslase, inglase, hispaanlase ja itaallase. «Me ei lähtu sellest, et vaatame luubiga, mis vahe on stalinismil või natsismil, vaid ohvritest,» sõnas ta. «Ohvritele ja kannatusele pole tähtis, millises mundris või millise ideoloogia all seda tehti.»
Saks avaldas lootust, et europarlamendi samm muudab maailma natuke õiglasemaks. «Tuleviku kuritegude vältimine on võimalik ainult siis, kui sa tunnistad mineviku omi,» rõhutas ta.