Avaliku sektori struktuurireformi käigus kavatseb Läti kolmandiku võrra vähendada riigilt palga saajate arvu. Kavas on asutusi ühendada, osa neist kinni panna ning loobuda teatud ülesannete täitmisest.
Läti koondab kolmandiku riigitöötajatest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis oma esimesel välisvisiidil käinud Läti peaminister Valdis Dombrovskis lausus eile pressikonverentsil kärpimiskava kommenteerides, et ettepanekud avaliku sektori struktuurireformiks tegi juba Maailmapank, ent sellega tegeleb ka töögrupp, mis viib läbi riigiametite funktsiooniauditit.
Kärbitakse kulusid
«See vaatab eri asutusi ja nende kulusid, kas ülesandeid dubleeritakse ning kas on valdkondi, mis tuleks ära jätta või ühendada,» lausus Dombrovskis. Tegemist on ulatusliku reformiga, mis puudutab kogu riigi haldussüsteemi.
Valitsuse kärpekava tõi eile Riia kesklinnas toimunud meeleavaldusele umbes 10 000 õpetajat ja haridustöötajat, kes väljendasid rahulolematust palkade kärpimise üle.
Läti riigikantselei direktori Gunta Veismane sõnul on eesmärgiks avaliku sektori töötajate arvu vähendamine 8–10 protsendini tööealisest elanikkonnast võrreldes praeguse 14 protsendiga.
Samuti tahetakse kärpida kulusid autodele, vähendades nende arvu ja kasutades odavamaid masinaid. Sidekulude vähendamiseks soovitatakse rohkem kasutada odavaid sidelahendusi nagu Skype.
IMF jättis Läti laenuta
Lätil jäi möödunud kuul Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) saamata umbes 200 miljoni euro (3,12 miljardit krooni) suurune laen, sest Läti eelmine valitsus ei suutnud riigieelarvet piisavalt kärpida.
Dombrovskis lausus, et IMF nõuab Läti eelarvepuudujäägi hoidmist sel aastal alla viie protsendi SKPst. Läti üritab ka IMFiga läbi rääkida, et fond lubaks suuremat eelarvedefitsiiti.