Mõistmaks, kui määratult tähtsam ja eluliselt vajalikum näib NATO Ida-Euroopa uusliikmetele kui läänlastest vanadele olijatele, piisab vaid sellest, kui võrrelda eile ja täna alliansi 60. sünnipäeva võõrustava Strasbourgi ja mulluse tippkohtumise toimumispaigaks olnud Bukaresti linnapilti.
Oma tavapärases olekus räpane, rahvarohke ning kodututest koertest ja kerjustest kubisev Rumeenia pealinn tegi NATO saabumise ajaks läbi totaalse muutuse. Pesi puhtaks delegatsioonide teele jäävad peatänavad, suunas suurte puhkuste ja koolivaheaegadega linnast välja suurema osa selle elanikkonnast ning püüdis ajutiselt kinni kõik kodutud koerad.
Kuigi teated Strasbourgi elanike pahameelest suurendatud turvameetmete üle ja isegi selleteemalistest kohtuprotsessidest ringlevad meedias juba mõnda aega, pole selles Ida-Prantsuse linnas tegelikult üldse erilisi muutusi näha.
Üleeileõhtused tänavad nägid välja üsna tavalised – isegi kohalikud rullnokad kogunesid rahulikult seitsme-kaheksapealistesse kampadesse ning nautisid möödujatele kommentaaride hüüdmist.
Ka pole Strasbourg kuidagi moodi NATO-teemalises lipuehtes. Linna peal seisvad tippkohtumisest teavitavad plakatid on mõeldud inimestele, kelle tavapärast elu võivad kehtestatud liikumis- ja liikluspiirangud segada. Seda hoolimata asjaolust, et seekordne tippkohtumine ongi mõeldud tavapärasest rohkem peoks ja hoopis vähem asjalike kokkusaamiste kohaks.
Nii nagu suuremad pidulikud tseremooniad, on ka kohtumise sisuline kese nihutatud tänasele. Eilne päev oli rohkem saabumiseks ja sissejuhatuseks, millele järgnes kontsert. Pärast seda suundusid valitsusjuhid ja riigipead ühele, välisministrid teisele ja kaitseministrid kolmandale õhtusöögile.
Postimehe andmeil rääkis peaminister Andrus Ansip kolleegide ja riigipeadega vabas õhkkonnas NATO uue strateegilise kontseptsiooni ja NATO-Vene suhete teemal.
Välisminister Urmas Paet võis toidu kõrvale mõtteid vahetada alliansi julgeolekudeklaratsiooni ja Lääne-Balkani küsimuste üle ning kaitseminister Jaak Aaviksoo rääkis kolleegidega sellest, kuidas majanduskriisi tingimustes riigikaitset üleval pidada.
Tänahommikuse piduliku tseremoonia keskmes on kahe võõrustajamaa liidrite – Saksa kantsleri Angela Merkeli ja Prantsuse presidendi Nicolas Sarkozy – kohtumine piirilinnu Kehli ja Strasbourgi ühendaval sillal. Sisuliselt poolelt on tähtsaim arutelu Afganistanis toimuva üle.
Eile õhtul seisuga oli äärmiselt tõenäoline, et sisulise osa üks oodatumaid sündmusi, uue peasekretäri nime teatavakstegemine jääb tippkohtumisel suurima tõenäosusega ära, sest liikmesriigid pole selles küsimuses jätkuvalt kokkuleppele jõudnud. Eilse päeva üllatusena teatas vaid Poola välisminister Radek Sikorski, et tema alliansi liidriks ei kandideeri.
NATO sünnipäev
• Paigad – Kehl, Baden-Baden ja Strasbourg
Sümboolselt üheaegselt nii Saksa- kui Prantsusmaal toimuv üritus sunnib riigipäid, ministreid ja ametnikke rohkelt ringi sõitma.
• Staar – Barack Obama
Alustas oma esimest Euroopa-tuuri üleeile Londonis G20-lt, homme kohtub juba Prahas ELi esindajatega.
• Debütandid – Horvaatia ja Albaania
Esimese liitumisele püüdsid mõned naabermaa Sloveenia aktivistid veel paar nädalat enne tippkohtumist kätt ette panna, tahtes korraldada Horvaatia vastuvõtmise üle rahvahääletust. See jäi aga ära, sest algatuseks vajalikke allkirju ei saadud kokku.
Teine asus esimese endise idabloki riigina NATOsse pürgima juba aastal 1991.
• Tuhkatriinu – Makedoonia
Algselt seisis kandidaadina kõrvuti kahe eelmainituga. Ei suutnud aga Kreekaga oma nime kokku leppida – mürisev FYROM ei sobinud Skopjele, Makedoonia aga haavab Ateena ajalootunnetust ning et viimane juba kuulub NATOsse, pani ta Makedoonia vastuvõtule veto.
• Sissetungija – Afganistan
Esialgsete plaanide kohaselt pidanuks NATO 60. sünnipäev olema perekonnaüritus, kus viiakse läbi suurejoonelisi tseremooniaid. Kahjuks valmistab alliansi suurim operatsioon praegu nii palju peavalu, et isegi peo ajal tuleb sellest rääkida.
• Kutseta jäänud – NATO sõbrad ja vaenlased
Vähemalt nii palju jäi allianss oma sünnipäevapeo perekondlikkuse mõttele truuks, et ei kutsunud kohale viimaste aegade kohtumistel peaaegu lahutamatuteks majasõpradeks muutunud Gruusiat ja Ukrainat, NATO-väliseid Afganistanis sõdivaid riike ning Venemaad.
• Eesti esindajad – peaminister Andrus Ansip, välisminister Urmas Paet, kaitseminister Jaak Aaviksoo