USA president Barack Obama kinnitas aasta algul Venemaa liidritele, et teisel ametiajal on tal võimalik olla raketikaitse suhtes «paindlikum», kuid ka pärast tagasivalimist pole kaht riiki lahutavates vaidlusküsimustes erilisi edusamme oodata.
Analüütikud: Obama Vene-poliitika tõotab kujuneda konarlikuks
12. november 2012, 23:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pinged USA ja Venemaa suhetes on viimasel ajal kasvanud. Eri meelt ollakse nii Süüria kodusõja, Iraani tuumaprogrammi kui ka Vene siseopositsiooni mahasurumise üle. USA ametnikud suhtuvad murega mais Vene presidenditoolile naasnud Vladimir Putini jõulisemasse välispoliitikasse. Lõppenud on jutud 'reset'-poliitikast - suhete parandamisest Moskvaga pärast nende halvenemist USA eelmise presidendi George W. Bushi ametiajal. Neis vähestes valdkondades, kus Obama soovib sidemete tihendamist -- näiteks kaubavahetuses -- põrkub ta kongressi vastuseisule.
Moskva on kahtlemata rahul, et Obama võitis valimistel vabariiklast Mitt Romneyt, kes nimetas Venemaad Ühendriikide «geopoliitiliseks vaenlaseks number üks». Kõrge Vene ametiisik avaldas eelmisel nädalal lootust, et Obama täidab oma lubaduse olla raketikaitse osas paindlikum. Siiski on raske kujutleda, et see võiks praegu juhtuda.
«Pärast Putini naasmist presidenditoolile on olukord muutunud keerulisemaks,» ütles konsultatsioonifirma Eurasia Group Venemaa-analüütik Cliff Kupchan, kes kirjeldas kahe riigi praeguseid suhteid «toimivate, kuid pingelistena».
'Reset'-poliitika parandas Obama esimese ametiaja algusaastatel kahtlemata Moskva ja Washingtoni koostööd, millest tõusis tulu mõlemale poolele näiteks tuumarelvastuse kontrolli leppe allkirjastamise või USA nõustumise näol Venemaa saamisega WTO liikmeks. Tol perioodil vähenesid ka raketikaitsest tulenevad pinged tänu Obama otsusele teha muudatusi Bushi administratsiooni kavas paigutada raketitõrjekilbi osised Poola ja Tšehhi territooriumile. Viimasel ajal on aga Kreml muutunud taas kriitilisemaks, väites, et ka Obama raketikaitseplaan võib Vene rakette ohustada.
Obama kinnitas märtsikuisel rahvusvahelisel tippkohtumisel Venemaa tollasele presidendile Dmitri Medvedevile, et ta saab valimiste järel olla raketikaitse osas paindlikum, viidates võimalikule kompromissivalmidusele. Kuid Valge Maja võimalikud sammud raketikaitseprogrammi piiramisel põrkuksid ägedale vastuseisule vabariiklastelt, kes säilitasid äsjastel valimistel kontrolli esindajatekoja üle.
Ka Venemaal levib skepsis, kas Obama on üldse valmis mingit paindlikkust ilmutama.
«Ameerika presidendid - meeldib see neile või ei - ei saa raketikaitsest loobuda. Ameerikas on see nagu religioon,» rääkis ajakirja Russia in Global Affairs peatoimetaja Fjodor Lukjanov.
Raketikaitse kujuneb ilmselt komistuskiviks ka Obama lootustele relvastuskontrollikõnelustel Venemaaga, kuna Moskva on need kaks teemat sidunud.
Samuti pole raketikaitse ainus probleem. Obama on tugeva surve all suurendada toetust Süüria ülestõusnutele, Moskva seevastu toetab president Bashar Assadi režiimi. Venemaale pole meele järele ka lääne katsed karmistada Iraani tuumaprogrammi tõttu sanktsioone islamivabariigi vastu.
Veel enne Obama ametiaja algust järgmise aasta jaanuaris võib USA kongress suhteid veelgi teravamaks ajada. Obama on seadnud eesmärgiks kaotada külma sõja aegsed piirangud, mille tõttu ei saa USA firmad loodetud kasu Venemaa ühinemisest WTOga. USA kongressi saadikud, teiste seas paljud demokraadid, üritavad aga viia piiranguid üle teise seaduseelnõusse, mis on suunatud inimõiguste rikkumises kahtlustatavate kõrgete Vene ametiisikute vastu. Eelnõu vastuvõtmisel tõuseks Washingtonis tähelepanu keskpunkti Vene opositsiooni mahasurumine, mis on pärast Putini presidendikohale naasmist ägenenud. Kreml on ähvardanud võimalikele sanktsioonidele omalt poolt vastata.
Obama peab pingete vahel hoolikalt loovima, sest vajab Moskva koostööd ühes teise ametiaja kõige keerulisemas välispoliitilises probleemis. Nimelt sõltub USA Venemaast varustuse väljaviimisel Afganistanist seoses plaanitava lahkumisega riigist 2014. aasta lõpuks.