See on mitu korda hullem kui see, mis Eestis pronksöödel toimus, kirjeldas eilset Chişinăud kahe aasta eest Tallinnas diplomaatide kooli lõpetanud Moldova opositsioonipoliitik Victor Guzun.
Moldova meeleavaldused kasvasid laamendamiseks
8. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Presidendipalee on täielikult laastatud, mitu selle läheduses asuvat hoonet põleb,» rääkis Guzun eileõhtusest olukorrast Moldova pealinnas. «Protestijad jooksid sisse ja lõhkusid ära kõik aknad. Nad lõhuvad seal sees kabinette, praegu lendavad akendest juba arvutid välja.»
«Sama juhtus parlamendiga,» jutustas Guzun. Kuigi politsei üritas seal kauem vastu panna, suudeti hoone kahe esimese korruse sisustus hävitada. Tema hinnangul oli meeleavaldajaid 30 000–40 000. Postimehe trükkimineku ajaks olid paljud juba võtnud suuna kohalikule telemajale.
Guzun oli kuulnud ka kahest rahutuste käigus hukkunust – ühest meeleavaldajast ja ühest demonstrante takistada üritanud politseinikust, kuid ei saanud seda infot kindlalt kinnitada. AFP kirjutas õhtul ühest surma saanud noorest naisest ja mõnekümnest vigastatust.
«Linn on praegu suletud. Politsei blokeeris sissepääsu, sest paljud inimesed tahavad tulla siia protestima,» rääkis Guzun. Tema kinnitusel toimus väiksemaid meeleavaldusi ka teistes linnades, kuid rahutuste põhikese oli siiski pealinnas.
Guzun ise kandideeris meeleavalduste tõukeks saanud nädalavahetuse valimistel liberaalse partei Nostra Moldova nimekirjas. Koos kahe tsentrierakonnaga üritasid nad eile demonstrante rahustada ning kohtusid ka kommunistist presidendi Vladimir Voroniniga.
Guzuni sõnul lubas viimane kõneluste tulemusel, et opositsioon saab siiani üpris erapoolikult valitsust toetanud riigimeedias rohkem ruumi ning nädalavahetusel antud hääled, mida opositsiooni väitel võltsiti, loetakse uuesti üle.
«Meie arvates ei saa vägivallaga riiki demokraatlikumaks muuta,» rõhutas Guzun, kelle sõnul mõistis tema partei kogu laamendamise hukka.
Meeleavalduste ajal kadus Chişinău elanikel ka internet. Guzuni väitel oli selle taga valitsus, kes püüdis nii takistada rahutustele õhutavate teadete võrku postitamist. Tema sõnul sulges võrgu isegi suurim selle ala firma Moldova Telekom.
Moldova valitsuse pressiesindaja Vitalie Condratchi ütles eile Postimehele, et tema andmeil kadus internet seetõttu, et meeleavaldajad suutsid ise ühe suure infokaabli ära lõhkuda. «Kuid ma pole selles päris kindel,» nentis ta samas.
Condratchi sõnul otsustas valitsus eriolukorda mitte välja kuulutada, sest läbirääkimised opositsiooniga käivad.
Moldova
• Rahvaarv 4,1 miljonit.
• Aastast 2001 on selles rumeeniakeelses ja kunagi Rumeenia külge kuulunud riigis võimul kommunistid.
• See on Euroopa vaeseim riik, erinevatel andmetel teenib välismaal leiba kuni neljandik rahvast.
• SKT (nominaalne) 1297 USD inimese kohta. (IMF 2007)