Oleks ilmselge liialdus öelda, et Brüsselis keset eurokvartalit Schumani ringtee ja Juubelipargi vahele jääv lõik on linnarahvale hästi märgatav koht. Eriti olukorras, kus politsei pani selle ümbruses juba enne eile õhtul alanud ülemkogu tänavaid kinni. Ent seal eile lõunaks oma traktoriga laagri püsti löönud Balti põllumeeste huvi ilmselt polnudki tavalisele belglasele muljet avaldada.
Eesti rahvaviiside jorin akordioni saatel, üks valssi keerutav paar ja suured kärtsud Leedu lipud olid vaatepildid baltlaste meeleavaldusest, mis avanes seal veidi enne kella 15.
Europealinna ülemkogule saabunud peaminister Andrus Ansip ja tema Läti kolleeg Valdis Dombrovskis olid selleks ajaks juba seal talunikele oma toetust avaldamas käinud. Sellegipoolest jätkus seal peale umbes 60–70 pigem rõõmsalt elevil kui ärritunud meeleavaldaja ning neid muigvelsui valvavate politseinike ka veel väga erineva taustaga ajakirjanikke, kes neid filmisid, pildistasid ja intervjueerisid.
«Ma arvan, et ei ole tähtis, et inimesi on palju – meie sümbol on ikkagi traktor ja sellist traktorit keegi varem Brüsselisse toonud pole, igasuguseid muid asju on tehtud,» arvas Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra.
Agronoom Ansip
Sõrra kinnitusel pole probleemi sellest, et kui Läti peaminister on ELi eelarvekõnelustel prioriteediks tõstnud just põllumajanduse, siis Ansip lubab võidelda võrdselt ka ühtekuuluvusraha eest.
«Minu meelest pole sellest midagi hullu, sest viimasel aastal oleme peaministriga väga palju kohtunud ja ta on põllumeeste probleemidest täielikult aru saanud,» leidis Sõrra. «Tegelikult on Ansip ju kolm aastat EPAs agronoomiat õppinud.»
Lisaks peaministritele vastasid põllumeeste kutsele neid toetama tulla ka Brüsselis töötavad eestlased, lätlased ja leedulased. Näiteks selgus, et akordionimeest polnudki kodumaalt kaasa võetud – pilli mängis Eesti alalises esinduses ELi juures töötav diplomaat Martin Karner. See ilmselt seletas ka, miks kõlas laulujorin peamiselt eesti keeles.
Kui aga pillimees võttis üles viisi «Puhu, tuul, ja tõuka paati», tundsid lätlased ära liivi rahvalaulu «Puht vehyinyi, dzen laivinyu» ning nende sektorist võis kuulda kurba laulu Kura ema tütrest läti keeles.
Meeleolul ei lasknud pärastlõunal langeda ilmselt ka asjaolu, et kui aina lähedasema lahingupaarina näivad Ansip ja Dombrovskis käisid põllumehi tervitamas koos, siis Leedut ülemkogul esindav president Dalia Grybauskaitė oli veel tulemata. Ning just Leedu kollane-roheline-punane domineeris nii suurtel lippudel kui inimeste küljes oleval rahvussümboolikal.
Sõrra sõnul tuli Eestist meeleavaldajaid kümmekond, Lätist paarkümmend ja Leedust 40. «Aga samal ajal võib öelda, et kui see traktor sõitis Eesti linnades, siis meie tegime seitse peatust ning pidasime miitinguid ja jagasime tasuta piima-kartulit, lätlased tegid peatuse kahes linnas ja leedukad ainult ühes,» rääkis ta. «Nad teevad praegu tagasi sellega, et vähemalt siia tulid.»
Põllumehed annetasid
Kui Grybauskaitė lõpuks saabus, oli leedukate rõõm nii tohutu, et ehkki moosekant oli vahepeal eemaldunud, võtsid nad igasuguse pillita ise laulu üles ning asusid eriti innukalt skandeerima: «Lietuva! Latvija! Estija!»
Läti poolt üritust korraldanud Sabīne Puķe sõnul tähendas see talle väga suure töö ja pingutuste kulminatsiooni. Läti Põllumajanduskooperatiivide Liidu esindaja oli tänulik põllumeeste annetuste eest, sest selline ettevõtmine on kulukas.
Kuigi lõpliku otsuse Baltimaade põllumeeste toetuste kohta peavad välja võitlema poliitikud, usub Puķe, et see meeleavaldus on ka neile abiks. «Dombrovskis ja ka meie põllumajandusminister on korduvalt öelnud, et neile on oluline kodanikuühiskonna tegevus, sest kui nad lähevad kohtumistele otsustajatega, siis nood juba teavad meie olukorrast ja ministritel on seetõttu lihtsam oma seisukohti esitada,» sõnas ta.