Antarktika soolases ja miinuskraadidega järvevees edukalt elutsevate mikroobide avastamine võib viidata võimalusele, et elu leidub ka Päikesesüsteemi jäistel kuudel.
Antarktika järvest võetud proovid vihjavad maavälise elu võimalikkusele
27. november 2012, 12:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased leidsid pimedas järvekeskkonnas 13 külmakraadi juures mitmekülgse bakterite koloonia, mis olevat välismaailmast eraldatult elanud umbes 2800 aastat, teatas BBC. Avastuse üksikasjad leidsid kajastamist ajakirjas PNAS.
Vida on suurim McMurdo kuivades orgudes olevate ainulaadsete järvede hulgast ning seal pole hapnikku, lisaks on Vida happeline, enamjaolt külmunud ja sisaldab Maa veekogudest kõige kõrgemal tasemel lämmastikoksiidi. Vida vesi on ka kuus korda soolasem kui merevesi.
Cynan Ellis-Evans Briti Antarktikauuringutest (Bas), kes küll viimasel välitööl ei osalenud, sõnas BBC-le, et piirkonnas on palju väga soolaseid järvesid, kuid see on neist kõige kummastavam.
«Vida on pea põhjani läbi külmunud, kuid keskmes on selline soolane pudrutaoline mass. Teadlased on mitu aastat püüdnud sinna pääseda,» sõnas Ellis-Evans.
2005. ja 2010. aastal tegi Reno kõrbeuuringute instituudi teadlane Alison Murray koos meeskonnaga Vida juures välitöid. Nad puurisid välja järvejääd, võtsid külmunud materjalis olevast soolasest veest proove ja hindasid selle sobivust võimaliku elukeskkonnana.
Teadlased toimetasid järve pinnale üles pandud steriilsetes telkides ja kasutasid erivahendeid, et vältida isoleeritud ökosüsteemi saastumist.
Järvest leitud erinevate keemiliste ühendite rohkuse põhjal järeldasid teadlased, et keemilised reaktsioonid toimuvad soolvee ja rauarikaste setete vahel, tekitades lämmastikoksiidi ja divesinikku.
«Tõenäoliselt tekib elu võimaldav energiaallikas ainult hapnikuvaba soolavee ja kivimi vahel toimuva keemilise reaktsiooni tõttu,» sõnas kaasautoriks Christian Fritsen
Murray sõnul võimaldavad järveleiud mõelda täiesti uues raamistikus ka teistes universumi jäistes maailmades olevatest eluks vajalikest tingimustest, näiteks Jupiteri jäise kuu Euroopa omadest. «Euroopa puhul on Vida leiud väga olulised, kuna neid saab enam-vähem otseselt üle kanda,» sõnas Ellis-Evans.
Praegu püüavad teadlased ka Lääne-Antarktise jääkatte alla peidetud Ellsworthi järve katvat kolmekilomeetrist jääkihti läbi puurida. Kui ka sealt leitakse mõni mikroobikoloonia, oleks see väga oluline avastus, kuna järvevesi võib välismaailmast olla eraldatud olnud pea pool miljonit aastat.