Medvedev peab USA otsust suureks veaks

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sergei Magnitski hauakivi Moskva surnuaias.
Sergei Magnitski hauakivi Moskva surnuaias. Foto: SCANPIX

Vene peaminister Dmitri Medvedevi lubas vastata USA esindajatekoja otsusele kehtestada advokaat Sergei Magnitski surmaga seotud Vene ametnikele viisa- ja finantssanktsioonid.

Kuigi esindajatekoda tühistas kahe nädala eest 1974. aastast kahe riigi majandussuhteid takistava kurikuulsa Jackson-Vaniki paranduse, siis sisuliselt asendati see uute piirangutega ehk nn Magnitski seadusega.

«Me tervitame, et USA Kongress saab lõpuks lahti Jackson-Vaniki parandusest, mis on mineviku igand. Aga meile absoluutselt ei meeldi fakt, et see seoti uue seaduseelnõuga,» märkis Medvedev Vene päevalehes Kommersant täna ilmunud usutluses.

«See on täiesti lubamatu, et üks riik dikteerib teisele oma tahtmisi. Ameerika seadusandjad nagu ka kogu USA riigiaparaat tegid suure vea,» lisas Medvedev, kelle sõnul peab Venemaa astuma nii sümmeetrilisi kui ka assümmeetrilisi vastusamme, täpsustamata siiski, milles need seisnevad.

USA investeerimisfirma Hermitage Capital advokaat Magnitski suri 2009. aastal 37-aastasena segastel asjaoludel Moskva eeluurimisvanglas. Ta vahistati pärast seda, kui ta paljastas Vene maksu- ja miilitsaametnike hiiglasliku maksupettuse. Süüdistus kuriteos esitati aga talle, mitte väidetavatele toimepanijatele.

Kuigi sel kuul möödus Magnitski traagilisest surmast kolm aastat, pole Venemaa siiani süüdlasi vastutusele võtnud ning sellest on kujunenud Vene õiguskaitseorganite korrumpeerituse ja ebaõigluse sümbol.

Esindajatekoja heakskiidu pälvinud otsus, mille poolt hääletas 16. novembril 365 ja vastu 43 rahvasaadikut, näeb ette Magnitski surmaga seotud inimeste varade külmutamist ning neile reisikeelu kehtestamist. Sarnaste piirangute kehtestamist kaalub ka Euroopa Liit.

Esindajatekoja toetuse pälvinud seaduseelnõu peab heaks kiitma ka USA senat ning lõplikuks jõustumiseks vajab see president Barack Obama allkirja. Arvatakse, et riigipea seda ka teeb.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles