WikiLeaksi asutaja Julian Assange lubas kaks aastat pärast USA valitsuse salajaste dokumentide avaldamist samal kursil jätkata ning kaitses oma vastuolulist veebilehte.
Assange lubas tähtpäeva puhul saladokumentide avaldamist jätkata
1. detsember 2012, 09:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Assange teatas paljastuse teisele aastapäevale pühendatud neljapäeval avaldatud kommentaaris, et WikiLeaksi tegevus tõi päevavalgele Ühendriikide valitsuse katsed tapatalguid varjata, teisi riike jõumeetmete abil alluma sundida ja ülemaailmset majandust domineerida.
«Alates 2010. aastast on lääneriikide valitsused WikiLeaksi terroristliku organisatsioonina püüdnud kujutada, õigustades niiviisi poliitikute ja erasektori asutuste ebaproportsionaalset reaktsiooni,» kirjutas Assange ajalehes Huffington Post.
«Asi on selles, et WikiLeaksi paljastused võivad maailma muuta ja on tegelikult seda juba paremuse suunas teinud,» kirjutas ta, viidates mõnedele Ühendriikide välisministeeriumi memodele, mille tema veebileht avalikustas.
«Kaks aasta on möödunud ja ükski inimene, kelle tegevuse kohta informatsiooni avaldasime, ei ole esitanud hagi selle kohta, et need oleks teda kuidagi kahjustanud, avaldatud materjali abil näeme selgelt, kelle kätel on veri,» lisas Assange.
Iraagi tsiviilisikute tapmise kohta detaile paljastades kiirendas WikiLeaks Ühendriikide vägede riigist lahkumist. Tuneesia eelmise valitsuse korruptsiooni kohta informatsiooni avaldades tõukas veebileht tagant meeleavaldusi, mis viisid Tuneesia diktaatori kukutamisele, mis viis hiljem Araabia kevade sündmusteni.
«Me jätkame meile kehtestatud finantsblokaadi vastu võitlemist, me jätkame avaldamist,» kinnitas Assange.
Juuni keskpaigast Ecuadori saatkonnas redutava Assange'i tervislik seisund on järjekindlalt halvenenud. Ecuadori saadik Suurbritannias ütles neljapäeval, et mehel on probleeme kopsudega ning tema seisund võib halveneda.
Ecuador andis mehele ametlikult asüüli 16. augustil, kuid Suurbritannia keeldus talle riigist lahkumiseks turvalist läbipääsu võimaldamast, mis viis kahe riigi valitsused diplomaatilisse ummikseisu ning jättis Assange'i saatkonda lõksu.
Rootsi süüdistab Assange'i vägistamises.
Assange kardab, et Rootsile väljaandmise korral antakse ta sealt üle USA-le, kus WikiLeaksi juhti ähvardab kohus ja karm karistus tuhandete Ühendriikide valitsuse saladokumentide lekitamise eest.