Mali president Dioncounda Traore nimetas teisipäeval riigi uueks peaministriks endise ombudsmani Django Sissoko.
Mali uueks peaministriks saab riigi endine ombudsman
11. detsember 2012, 23:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigipea määras uue valitsusjuhi ametisse pärast seda, kui tema eelkäija Cheick Modibo Diarra endistest mässulistest sõjaväe survel teisipäeval tagasi astuma sunniti.
Seni Mali ombudsmanina tegelenud Sissokole tehakse ülesandeks uue valitsuse moodustamine, seisab riigitelevisioonis ette loetud presidendi dekreedis.
President Traore ütles varem teisipäeval, et peaminister Check Modibo Diarra on teatanud nii enda kui kogu valitsuskabineti tagasiastumisest. "Sain valitsusjuhilt kirjaliku tagasiastumisavalduse ning rahuldasin selle, Mali saab endale 24 tunni jooksul uue peaministri ning nädala lõpuks ka uue valitsuse," lubas riigipea.
Senise peaministri Diarra sõjaväe survel tagasiastumine on maailmas laialdast hukkamõistu leidnud.
«Lääne-Aafrika riikide majandusühendus (ECOWAS) võttis rahutusega vastu uudise peaminister Diarra ametist lahkumise kohta, mõistame hukka mis tahes üleminekuvalitsuse vastased sammud, Mali vajab laiapõhjalist ja esinduslikku valitsust,» ütles ühenduse täitevkomitee president Kadre Desire Ouedraogo teisipäeval.
ÜRO Julgeolekunõukogu mõistis varem teisipäeval peaministri vahistamise hukka ning ähvardas mässuliste vastu sanktsioonid kehtestada.
«Julgeolekunõukogu liikmed mõistavad Mali peaministri Cheick Modibo Diarra vahistamise hukka ja väljendavad valmisolekut kaaluda sobilikke meetmete vastuvõtmist nende vastu, kes takistavad riigis põhiseadusliku korra taastamist,» seisab kogu avalduses.
Mali peaministri sunnitud tagasiastumist kritiseerisid ka Ühendriigid. «Me mõistame sõjaväehunta sammu hukka ja nõuame, et see lõpetaks Mali poliitikasse ja valitsuse tegevusse sekkumise,» ütles välisministeeriumi pressiesindaja Victoria Nuland.
Tema sõnul on Diarra tagasiastumise näol tegemist tagasilöögiga Mali üleminekuprotsessile ning riigis põhiseadusliku korra ja demokraatliku valitsemise taastamisele. «Juhtum näitas, kui oluline on võimalikult kiiresti Malis valimised korraldada, see võiks toimuda aprilli teises pooles niipea kui tehniliselt võimalik, valimiste teel mandaadi saanud valitsus on võtmetähtsusega, et Mali saaks oma territooriumi uuesti keskvalitsuse kontrolli alla ja suudaks seda ka kaitsta,» lisas Nuland.
Prantsusmaa mõistis teisipäeva pärastlõunal Mali sõjaväe tegevuse hukka.
«Mõistame hukka asjaolud, milles peaminister Cheick Modibo Diarra sunniti tagasi astuma,» ütles välisministeeriumi esindaja Philippe Lalliot.
Diarra teatas raadios oma tagasiastumisest mõni tund pärast seda, kui paarkümmend sõdurit olid ta oma kodus vahi alla võtnud. Ta ei täpsustanud põhjusi, kuid avaldas lootust, et «uus meeskond» suudab oma eesmärke täita.
«Peaministri vahistasid umbes 20 sõdurit, kes saabusid pealinna Bamako lähedal asuvatest Kati kasarmutest,» ütles oma sõnul juhtunut pealt näinud allikas uudisteagentuurile AFP. Informatsiooni kinnitas hiljem ka üks tundmatuks jääda sooviv julgeolekuametnik.
«Nad ise ütlesid, et kapten Sanogo saatis nad teda vangistama,» kinnitas ametnik.
Kuulduste kohaselt salvestas Diarra kõne, mida pidi esitatama kohalikus telekanalis, kuid sõdurid olevat ka selle konfiskeerinud.
Diarra on endine USA kosmoseagentuuri NASA heaks töötanud astrofüüsik ja juhtinud tarkvarafirma Microsoft Aafrika haru. Ta olevat esmaspäeval plaaninud lennata Prantsusmaale ravile, kuid jätnud lennujaama sõitmata, kui kuulis, et tema pagas on lennukist maha tõstetud.
Diarra sai peaministriks pärast märtsikuist sõjaväelist riigipööret, mis paiskas Mali kaosesse ja võimaldas islamistidel riigi põhjaosa enda kätte haarata. Kuuekümne aastane ajutise valitsuse juht pooldas Lääne-Aafrika riikide kavatsust sellesse sisekonflikti sõjaliselt sekkuda.
Kummaliste arengute tagamaad jäävad esialgu täiesti selgusetuks, sest Euroopa Liidu (EL) välisministrid kiitsid alles esmaspäeva õhtul heaks väljaõppemissiooni, mille eesmärk on parandada Mali valitsusarmee võitlusvõimet.
Ühe anonüümsust palunud kõrge ametniku sõnul pole missiooni osas midagi vaielda, sest sel on nii Mali, ÜRO kui ka teiste Aafrika riikide toetus.
Kavakohaselt asuvad umbes 250 ELi sõjaväelast välja õpetama nelja Mali valitsusarmee pataljoni ehk kokku 2600 meest.
EL teatas pühapäeval ka, et pakub sellele Lääne-Aafrika riigile veel 20 miljonit eurot humanitaarabi, suurendades sellega kogu toetussummat 101 miljoni euroni.
Mali märtsikuine sõjaväeline riigipööre tekitas võimuvaakumi, mis võimaldas tuareegidel ja Al-Qaedaga seotud islamimässulistel haarata oma kontrolli alla suured kõrbealad ning hõivata võtmetähtsusega linnad nagu Timbuktu. Mässu algatasid iseseisvat riiki taotlenud tuareegid, kuid praeguseks on äärmusislamistid nad kõrvale tõrjunud, lubades rajada selles Prantsusmaast suuremas piirkonnas islamiriigi.