Sajad immigrandid nõuavad näljastreigiga elamisluba

Oliver Tiks
, reporter / toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illegaalsed immigrandid ei kohku tagasi ka enda surnuks näljutamisest elamisloa nimel.
Illegaalsed immigrandid ei kohku tagasi ka enda surnuks näljutamisest elamisloa nimel. Foto: AFP / Scanpix

Brüsselis on juba kuni kaks kuud pidanud näljastreiki sajad aafriklased ja lõunaameeriklased, kes nõuavad endale ametlikke elamislubasid, ning mõned neist riskivad juba oma eluga.


Kui protestiistumised kirikutes, koolides ja isegi ehituskraanade otsas on viimastel aastatel muutunud sagedaseks, siis suure näljastreigi korraldamine näitab immigrantide kampaania radikaliseerumist, vahendas AFP.

«Ma olen valmis jätkama, kuni ma saan paberid või kuni ma suren,» seletas üks protestijaist Amed Bobobarry.

Guineast pärit raamatupidaja, kellel iga vaid 24 aastat, rääkis ajakirjanikule, et ta tuli Belgiasse pärast seda, kui oli kodumaal ametiühingutegevuse pärast kaks kuud vangis istunud.

Sellest ajast kulunud kolm aastat ta aga enda sõnul «nagu rott» elanud, liikudes mustal turul töölt tööle.

Bobobarry lõpetas söömise veebruari keskel koos rohkem kui saja teise inimesega umbes tosinast erinevast Aafrika riigist. Noor mees tunnistas, et ta on «meeleheitel», kuid «sihikindel».

«Mul on neerudega probleemid,» kurtis ta, istudes madratsil Brüsseli ühes maa-aluses ülikooli autoparklas. Kahe kuu eest kaalus ta 74 kilo, nüüd aga vaid 54 kilo. Ilma akendeta või ventilatsioonita parklat valgustavad vaid neoontuled, sissepääsu juurde paigaldas ülikool tualetid.

Vabatahtlikud toovad protestijatele suhkruvett või teed, mis on nende ainsaks energiaallikaks olnud 58 päeva. Mitu arsti avaldasid aga muret näljastreikijate tervise pärast - üks hoiatas hiljuti, et neid võivad tabada rasked, isegi surmaga lõppevad komplikatsioonid.

Protestijate esindaja Omar Diarra sõnul on saatuslike tagajärgede eest hoiatatud juba paarikümmet inimest, kuid kõik nad otsustasid oma aktsiooniga jätkata.

Lisaks ülikooli parklas streikijatele alustasid poolteise kuu eest näljastreiki veel 280 inimest, kes hõivasid ühe teise ülikooli võimla. Selle kuu alguses läks sama teed veel 230 inimest ühes Brüsseli kesklinna kirikus.

Näljastreigi ulatuslikkusest hoolimata on võimud keeldunud seni nende nõudmistele järele andmast ja elamislube väljastamast.

«Siit pole muud väljapääsu kui streigi lõpetamine,» ütles immigratsiooniministeeriumi pressiesindaja Annemie Turtelboom. «Meil on praegu umbes 500 inimest näljastreigil. Kui me alla anname, siis homme on neid 5000 ja päev hiljem 50 000.»

Bobobarry arvates oli lahendus juba käeulatuses mullu märtsis, kui viieparteiline valitsuskoalitsioon nõustus uue migratsioonipoliitikaga, mis nägi ette punktisüsteemi elamisloa andmisel sisserännanutele, hinnates nende lõimumist ühiskonnaga.

Ent see programm on pidurdunud ning valitsuskoalitsioonis pole üksmeelt, kuidas edasi minna. Prantsuskeelsed parteid tahavad selgemaid kriteeriume elamislubade väljastamisel, kuid flaami liberaalid kardavad, et selliseid otsuseid mõistetaks paar kuud enne olulisi kohalike valimisi valesti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles