Türgi endine kaitseväe juhataja kindral İsmail Hakkı Karadayı lasti taas vabadusse, kuid ei tohi riigist lahkuda ja peab kord nädalas politseis nägu näitama, kirjutab ajaleht Hürriyet.
Türgi endine kaitseväe juhataja vabanes vahi alt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karadayı pääses priiusesse pärast seda, kui vastas ligi neli tundi kestnud ülekuulamise käigus 83 küsimusele. Kinni võeti kindral seoses 1997. aasta riigipöörde uurimisega, aru pidi ta andma enda rollist islamistliku valitsuse kukutamise ja järgmise tsiviilvalitsuse ametisseseadmisega.
Karadayı vahistamise aluseks oli kriminaalkaebus teiselt seoses sama riigipöördekatsega vahi all olevalt erukindralilt Çevik Birilt, kes oli toona tema alluv.
Praegu Türgit valitseva Õigluse ja Arengu partei (AKP) aseesimees Mehmet Ali Şahin iseloomustas Karadayı vahistamist kui osa riigi normaliseerimise protsessist. «Olukorras, kus Türgi normaliseerub ja liigub tugevama demokraatia poole, on võimatu mitte klaarida arveid ebademokraatlike ja ebaseaduslike minevikutegudega,» märkis ta.
81-aastase Karadayı vahistamise vastu avaldas meelt grupp Tööliste partei liikmeid. Ankara kohtumaja ees, kus kindralit üle kuulati, leidis aset ka väike kokkupõrge Türgi relvajõudude toetuseks loosungeid karjunud meeleavaldajate ja korrakaitsjate vahel.
1997. aasta 28. veebruaril, kui armee eestvõttel kukutati Necmettin Erbakani juhitud Türgi esimene islamistlik valitsus, oli Karadayı kaitseväe juhataja. 2011. aastal vahistati seoses selle riigipöörde uurimisega kümneid ohvitsere, kellest paljud süüdistasid Karadayıd.
Jätkuvalt on vahi all teine endine Türgi kaitseväe juhataja – kindral İlker Başbuğ. Teda peetakse kinni seoses Ergenekoni juhtumi ehk äärmusrahvuslaste riigipöördekatse kahtlustusega.