President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Prantsusmaa presidendi François Hollande’iga.
Ilves Hollande’ile: ELi teevad tugevaks meie eneseusk ja solidaarus
7. jaanuar 2013, 20:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Euroopa Liidu muudavad tugevaks meie enda eneseusk, solidaarsus ning iga riigi ja kogu ühenduse huve arvestavad kompromissid,» ütles Eesti president kohtumisel.
«Just sellist solidaarsust ja kompromissivalmidust vajame me Euroopa Liidu eelarve 2014-2020 aruteludel. See on eelarve, mis võib ja peab saama aluseks targale majanduskasvule ning toetama kriisi ületamist Euroopa Liidus,» rõhutas Eesti riigipea.
«Mitte ükski riik, kes hoolib enda ja samal ajal kogu Euroopa Liidu majanduslikust, poliitilisest mõjukusest ja edukusest, ei saa tänases Euroopas lubada endale hiilgavat isolatsiooni, Euroopast kõrvale ja eemale jäämist. Meile kõigile annab tugevuse ühendus, mitte eraldatus,» ütles Ilves.
Tema sõnul suudab Euroopa Liit lõpuks finants- ja majanduskriisi ületada, mida näitab ka taastuv usaldus euro vastu, kuid ühenduse liikmesriikides tuleb jätkata struktuurseid reforme, panustada kaasaegsesse haridussüsteemi, süvendada ja laiendada siseturgu, tugevdada üleilmseid kaubandussuhteid.
«Euroopa on meie eduka tuleviku projekt, mitte ainult eelarvekontroll aastal 2013. Kui igaüks tõmbab tekki vaid enda poole, siis me takerdume ja lahendust ei leia,» sõnas Ilves. Ta tõdes, et tasakaal tuleb leida Euroopa Liidu eelarve vähendamise, netomaksjate ja ühtekuuluvuspoliitika vahel. «Säästlikkus on jätkuvalt ülioluline, ent kuskilt jookseb piir, kus kokkuhoid muutub ebaefektiiivseks ja hakkab takistama suurte eesmärkide täitmist,» ütles Eesti riigipea.
Presidendid Ilves ja Hollande kinnitasid, et Euroopa Liidu eelarve peab toetama liidu arengut, investeeringuid ja majanduskasvu.
Ilves nimetas oluliseks ühtse põllumajanduspoliitika otsetoetuste kiiremat ühtlustamist, kuna Balti riikide väiksemad toetused mõjutavad nähtavalt Leedu, Läti ja Eesti põllumeeste konkurentsivõimet.
Samuti pidas Eesti president tähtsaks kinnitada Euroopa mõttelist ja tegelikku ühtsust, luues selleks uusi transpordiühendusi, mille üheks näiteks on Helsingist algav ja läbi Balti riikide Lääne-Euroopasse ulatuv kiirraudtee Rail Baltic. «Olukord, kus Euroopa Liidu siseturul osalevad Eesti, Läti ja Leedu on endiselt taristuga ühendatud Moskva, mitte Pariisi ja Berliiniga, ei ole kestlik ning nõrgendab meie ühisturgu,» arvas ta.
Eesti ja Prantsusmaa riigipead avaldasid lootust, et Euroopa Liidu uus eelarve võetakse vastu selle aasta alguses.
Ilvese sõnul hindab Eesti kõrgelt Prantsusmaa panust Balti riikide õhuturbesse ning 2011. aastal Liibanonis röövitud Eesti jalgratturite vabastamisel.
«Meie riikide kaitsealane koostöö jätkub,» kinnitas Ilves. Nii toetab Eesti ka Euroopa Liidu sõjalist väljaõppemissiooni Malil, mille peaeesmärgiks on Mali valitsusele alluva sõjaväe väljaõppe parandamine ning Prantsusmaa liitub NATO küberkaitsekeskusega Tallinnas.