Presidendivalimisteks valmistuvas Tšehhis puhkes skandaal kui viimaseid nädalaid võimul olev president Václav Klaus andis kurjategijatele armu.
Tšehhit raputab armuandmisskandaal
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
8. jaanuar 2013, 07:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Presidendi otsuse kohaselt saab amnestia iga kolmas kurjategija, kes vanglakaristust kannab, edastab Helsingin Sanomat.
Armuandmine puudutab eelkõige lühikese karistuse saanuid ja eakaid vange. Tšehhi justiitsministeeriumi andmetel vabastatakse ennetähtaegselt 32 000 vangi.
Skandaali paisutas suuremaks nüanss, et kohtujuhtumid, mida on arutatud üheksa aastat lõpetatakse ning süüdistatud vabastatakse süüdistustest.
Klaus põhjendas uusaastakõnes lubatud amnestiat kui hea tahte näitamist 20 aastat iseseisev olnud Tšehhi vabariigis. Tšehhi ja Slovakkia eraldusid ja said iseseisvateks riikideks 1992 – 1993.
Kriitikute sõnul ei ole tegemist lihtsalt armuandmisega, vaid Klaus tahab päästa majanduskurjategijad karistuse kandmisest. Need isikud haarasid endale erastamisprotsessis ebaseaduslikult maid ja vara Tšehhi iseseisvumise esimestel aastatel. Nende üle kohtu pidamine on veninud.
Václav Klaus oli 1990. aastatel Tšehhi rahandus- ja peaminister.
Üle 60 000 tšehhi on andnud internetis allkirja armu andmise vastu.
«Enamik tšehhidest on selle armuandmise vastu. Kuid samas paneb see inimesed tulevastel valimistel hääletama,» sõnas Praha poliituuringute keskuse Cevro poliitikaekspert Milós Brunclík.
Klaus astub presidendi ametist tagasi selle aasta märtsis. Tšehhi presidendivalimised algavad 11. jaanuaril ja esimest korda valitakse selles riigis presidenti otsevalimistel.
Tšehhi peaminister Petr Necas kinnitas armuandmise. Opositsioon plaanib nüüd usaldushääletust valitsusele, mida on pikka aega raputanud korruptsiooniskandaalid ja ministrite sagedased vahetused.