Venemaa teatas täna, et loobub kümneaastasest uimastikontrollileppest Ameerika Ühendriikidega, millega Venemaal on viimasel ajal üha pingelisemad suhted.
Venemaa loobus USA-ga sõlmitud uimastivastase võitluse leppest
30. jaanuar 2013, 14:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse võrgulehel avaldati peaminister Dmitri Medvedevi seadlus, mille kohaselt teavitas Venemaa Washingtoni, et loobub leppest, sest see «ei tegele tänapäeva reaalsusega ja on oma potentsiaali ammendanud».
Moskva sõnul ei olnud Venemaal raha uimastiäriga võitlemiseks, kui lepe 2002. aasta septembris sõlmiti. Avaldus vihjab sellele, et viimase 10 aastaga tänu energiahindade tõusule suurt majanduskasvu nautinud Venemaal on nüüd piisavalt vahendeid, et iseseisvalt uimastivastast sõda pidada.
Julgeolekuallikas ütles uudisteagentuurile Interfax, et Moskva hoiab töös uimastivastased programmid, mida USA uimastijärelvalveamet (DEA) kõige rohkem toetab, nagu näiteks Afganistan.
Kuid otsuste ajastus viitab sellele, et Moskva maksab kätte USA sammude eest Venemaa inimõigusrikkujate karistamiseks.
Mõni päev varem teatas USA, et loobub osalusest ühises kodanikuühiskonna komisjonis, sest eelmisel kevadel uuesti Vene presidendiametisse naasnud Vladimir Putini teod selles vallas on häbiväärsed.
USA abivälisminister Thomas Melia ütles, et Putini piirangud «seavad tõsiselt küsimärgi alla selle, kas selle [kodanikuühiskonna töörühma] säilitamine on kasulik või sobilik».
President Vladimir Putin allkirjastas 28. detsembril riigiduuma vastuolulise seaduse, mis keelab muuhulgas USA kodanikel Vene orbe lapsendada. Samm oli vastuseks USA nõndanimetatud Magnitski seadusele, mis karistab Vene ametnikke, kes on seotud korruptsiooniskeemi paljastanud juristi Sergei Magnitski surmaga Moskva Butõrka eeluurimisvanglas 2009. aastal.
Duuma väliskomisjoni esimees Aleksei Puškov ütles, et Moskva ähvardas Washingtoni uimastivastasest komisjoni lahkumisega juba pool aastat tagasi.
USA president Barack Obama tuli 2009. aastal Valgesse Majja ning käis välja «taaskäivituspoliitika», mis nägi ette suhete parandamist Venemaaga, mille president oli toona Putini liberaalsem liitlane Medvedev.
Kuid Putini naasmine eelmisel kevadel on toonud kaasa vastastikuseid samme, mille hulgas on Venemaa loobumine 21-aastasest tuumarelvade leviku tõkestamise leppest ning USA saatkonna rahvusvahelise arengu ameti (USAID) Moskva kontori sulgemine.
Täna kirjutas üks Moskva ajaleht, et USA demokraatiameelsed rühmad on olnud sunnitud oma töötajad Venemaalt ära viima, sest neid võidakse uue riigireetmisseaduse alusel taga kiusama hakata.