Euroopa Liiduga viie aasta eest suure grupina ühinenud liikmesmaad ei tunne end Brüsselis endiselt mõjutajate rollis, selgub värskest uuringust.
ELi uued liikmed ei kuule Brüsselis oma häält
29. aprill 2009, 16:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Open Society instituudi analüütik Marin Lessenski märkis, et osa probleemist on nende riikide endi «passiivne inerts» liitumiseelsest ajast, kui «Brüssel ütles neile, mida teha, ning nad lihtsalt tegid», vahendas AFP.
Lessenski arvates peavad uusliikmed alles harjuma mõttega, et «Brüssel ei ole Moskva».
Eraldiseisvatel ekspertraportitel Tšehhist, Poolast, Ungarist, Eestist, Lätist, Leedus, Bulgaariast ja Rumeeniast põhinevas uuringus leiti, et uued liikmed kipuvad tavaliselt kaasa minema ELi konsensusega, kui see on olemas või leppima lahendustega, mis neile peale käiakse.
Kui neil uutel liikmesmaadel endil oleks rohkem sõnaõigust, siis nad võtaksid «kuudega» vastu Horvaatia ja Serbia ning kiirendaksid liitumiskõnelusi Moldova ja Ukrainaga, arvatakse uuringus.
Uued liikmed edendaksid ka suuremal hulgal tuumajaamade ehitust regioonis, vaataksid üle eurotsooni reeglid, et lubada uusliikmetel kiiresti liituda, ning kaotaksid kõik tõkendid tööjõu vabalt liikumiselt.
«Uued liikmed on kahtlemata kogemas mingit rütmimuutust pärast ELi astumist, mida iseloomustab positsioonide formuleerimise või edendamise nende võimekuse puudus,» märgitakse uuringus.