Profiil: paavst Benedictus XVI

28. veebruaril ameti maha panna lubanud paavst Benedictus XVIst saab mitme sajandi jooksul esimene katoliku kiriku pea, kes ametist tagasi astub.

Kardinal Joseph Ratzinger pühitseti 265. paavstiks 2005. aasta aprillis, mõned nädalad pärast oma eelkäija Johannes Paulus II surma.

Benedictus XVI on vanim paavstiks saanud kardinal pärast Clemens XII, kes oli 1730. aastal kirikupeaks saades samuti 78. Ta on esimene sakslasest paavst pärast Victor II (1055-1057).

Benedictus XVI sündis 16. aprillil 1927 Baieris, oli juhtiv teoloogiaprofessor ja seejärel Müncheni peapiiskop. 1981. aastast juhtis ta omaaegse inkvisitsiooni järeltulijat Usudoktriini Kongregatsiooni, vaimustades konservatiivseid katoliiklasi, kuid valmistades oma jäikusega meelehärmi mõõdukatele katoliiklastele ja teistele kristlastele.

Usudoktriini Kongregatsiooni juhina teenis kardinal ära hüüdnime «Jumala rotveiler». Nii sellel kohal kui hiljem paavstina oli ta vastu naiste ordineerimisele ja vaimulike abieludele, väljendas vastuseisu homoseksualismile ja kommunismile ega kartnud kunagi puudutada poliitiliselt tundlikke teemasid. 1984. aastal ütles kardinal, et «kommunistlikud režiimid, mis tulid võimule vabastamise loosungi all, on üks meie aegade häbiplekke».

Paavstina rõhutas Benedictus perekondlikke väärtusi ning kritiseeris ägedalt aborti, eutanaasiat ja samasooliste abielusid.

Benedictust jäävad meenutama ka tema korduvad avalike suhete apsakad, millega kirikupea teenis ära moslemite, juutide, indiaanlaste, poolakate, aidsiaktivistide ja isegi teadlaste pahameele. 2006. aasta septembris peetud kõnes andis paavst mõista, et jagab 14. sajandi Bütsantsi keisri seisukohta, mille kohaselt islam on oma olemuselt vägivaldne. Tookordne sõnavõtt vallandas mitmes moslemiriigis vägivaldsed meeleavaldused.

2012. aastal tuli ilmsiks Vatikani salajaste dokumentide lekitamine meediale, milles mõisteti 18 kuuks vangi Benedictus XVI endine ülemteener Paolo Gabriele.