Eilsest tänaseni kestvate valimiste osalus tõotab pettunud hääletajate tõttu tulla keskmisest madalam. Analüütikute arvates loobuvad paljud itaallased valima minemast, sest pole uut värsket jõudu, keda eelistada.
PM Itaalias: roomlasi enam tühi lubadus ei peibuta
25. veebruar 2013, 15:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valimisjaoskonna ees klähvib omaniku kaenlas kileda häälega väike valge koer. Jaoskonnast väljuv mees mühatab: «Just nagu Berlusconi,» ja sõnab, et nime ta mingil juhul ei avalda, kuid et toetab Demokraatlikku Erakonda (PDd). «Berlusconi on nonsenss, kui midagi sellist tahta, siis võiks juba Beppe Grillo poolt hääletada,» sõnab rinnas PD silti kandev mees.
Hääletamas käinud 64-aastane arhitekt Laura Sannibale sõnab, et ei kavatsenud alguses üldse valima tulla. «Ma olen kõiges väga pettunud. Minu lapsed, kellel pole praegu kummalgi tööd, veensid mind siiski osalema ning Demokraatliku Partei poolt hääletama. Seda ma nüüd tegingi,» sõnab ta.
Pettunud valijate hääli peibutavat Grillot Sannibale ei toeta, sest tema sõnul puudub endisel koomikul igasugune valimisprogramm. «Kuigi ta esindab rahva rahulolematust, teeb ta seda täiesti valel moel – karjub ja oksendab,» ütleb ta.
Lähedalasuvasse Bosco algkooli on sisse seatud valimisjaoskond. Kiiresti saabub kohale keskealine agar ametimees ja hakkab kohe vene keeles rääkima. «Olete Venemaalt?» «Ei, Eestist.»
«Ah Venemaalt, no tere tulemast.» Mees juhatab lähimast uksest sisse ja karjub juba lävepakult üle toa: «Siit tuleb ajakirjanik Venemaalt!»
Kui üks ametnik lubab pildistada igal poole, siis järgmine keelab selle ära. Valimispäeva jooksul kuuleb keelde palju, üldiselt iseloomustab neid vastuokslikkus – selle, mida üks ametiisik lubab, keelab ära järgmine ja vastupidi, üldkehtivat süsteemi nende taga ei paista olevat.
Valimismeeleoludest saab pikemalt lugeda Postimees Plussist!