ÜRO apellatsioonikohus Haagis otsustas märgatavalt pikendada endise Jugoslaavia armeeohvitseri vanglakaristust 1991. aastal Horvaatia idaosas Vukovaris toime pandud sõjakuritegudele kaasaaitamise eest.
ÜRO kohus kolmekordistas sõjaroimari karistust
6. mai 2009, 10:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2007. aasta detsembris pärast nelja aastat vangistuses veetmist tagasi vabadusse pääsenud Veselin Šljivančanin peab kohtu eilse otsuse kohaselt vanglas olema veel kuraditosin aastat, sest talle algselt määratud viie aasta pikkust vabadusekaotust ei peetud piisavaks ning see asendati seitsmeteistkümne aasta pikkuse karistusega, vahendas BBC News.
Šljivančanin mõisteti varem süüdi vaid piinamises, kuid nüüd lisandus sellele süüdimõistmine ka vangide mõrvamisele kaasa aitamises ja ässitamises. Samal ajal otsustati samaks jätta tema kunagisele ülemusele Mile Mrkšićile määratud kahekümne aasta pikkune vanglakaristus, mis määrati samuti vangide mõrvamisele ja piinamisele kaasa aitamise ja ässitamise ning ka ebainimlike kinnipidamistingimuste lubamise eest.
Kaheksateist aastat tagasi toime pandud roimades mängitud rolli eest mõisteti mehed esimest korda süüdi tunamullu septembris. Kolmas kohtu all olnud serblane Miroslav Radić mõisteti siis õigeks. Horvaatias võeti tollal neid otsuseid vastu suure kriitikaga, sest Vukovari veresauna peetakse tõsiseimaks kuriteoks selle riigi pinnal pärast Teise maailmasõja lõppu.
1991. aasta sügisel piiras linna endise Jugoslaavia armee ning lahingutes hukkus tuhatkond ja langes vangi veel mitu tuhat elanikku. Piiramise viimastel päevadel otsisid sajad inimesed varju kohalikust haiglast lootuses, et nad evakueeritakse rahvusvaheliste vaatlejate kohalolekul.
Kuid novembri teisel poolel loobus armee vange valvamast ning lubas serblaste territoriaalkaitse vägedel ja paramilitaarsetel üksustel viia ligi nelisada inimest bussidega lähedalasuvasse Ovčara asulasse. Seal peksti läbi ja tapeti kokku ligi veerand tuhat mitteserblastest pagulast, kelle surnukehad maeti ühishauda - neist peaaegu kahesaja isikud on tänaseks tuvastatud.