Eile surnud Venezuela presidenti Hugo Chávezt peetakse omalaadseks Robin Hoodiks või hulljulgeks despoodiks.
Hugo Chávez: Robin Hood või hulljulge despoot?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
6. märts 2013, 07:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poliitikaasjatundjate arvates tundus Chávez olevat nagu mõnest teisest ajastust: ta oli elust suurem isiksus, kes kuulutas sotsialistlikku revolutsiooni, riigistas firmasid ja sõimas mahlakate sõnadega nii Venezuela jõukaid kui välisriikide juhte, kirjutab cnn.com.
Osa venezuelalasi ja välisriikide esindajaid peab Chávezt omamoodi Robin Hoodiks, kes tahtis vaesema elanikkonna elujärge parandada. Teise osa arvates oli see president aga hulljulge despoot, kes kasutas ära Venezuela naftat, et võimul püsida.
Chávez muutis oma pika valitsemise ajal paljusid hariduse, tervishoiu ja infrastruktuuriga seotud seadusi, püüdes sellega tagada ka madalapalgalistele parem elu.
Teisalt ta aga tsenseeris julmalt meediat ja takistas opositsiooni tegevust. Selles võttis ta eeskuju Iraanist ja Valgevenest.
Venezuela president pidas enda suurimaks vaenlaseks USAd. Ta oli Afganistani ja Iraagi sõja vastu, sõimas USA presidenti George W. Bushi kuradiks ja spekuleeris, et USA tekitas mitmele Lõuna-Ameerika presidendile raske haiguse. Talle siis vähi.
Chávezest sai Venezuela president 1999. aastal ja ta asus pärast seda kohe ellu viima «21. sajandi sotsialismi». Ta oraatorianded olid ilmselged ning ta suutis vaesed enda poole võita. Venezuela kõrg- ja keskklassis tekitas ta oma populismiga viha.
2002. aastal püüdis opositsioon ta võimult tõugata, kuid see ei õnnestunud. Chávez kindlustas pärast seda oma positsiooni ning viis läbi seadusemuudatusi, mis andsid presidendile piiramatu võimuloleku aja.
2012. aasta sügisel võitis Chávez uuesti presidendivalimised, jäädes võimule.
Cháveze pärandit peetakse vastuoluliseks. Ta viis ellu palju reforme, mis tavakodanike seas olid populaarsed. Samas aga ei vähenenud ta valitsemisajal Venezuelas vaesus märgatavalt.
Kuritegude arv see vastu aastatel 1999 – 2011 viiekordistus.
Kriitikute sõnul võis Nobeli preemia saanud kirjanikul Gabriel Garcia Marquezil õigus olla, kui ta kirjeldas kohtumist Chávezega enne tema presidendiks saamist:
«Olen seisukohalt, et rääkisin kahe täiesti erineva isikuga. Üks neist on juht, kelle ees seisab oma riigi päästmine ja teine, sõnaväänaja, kes jääb ajalukku despoodina,» kirjutas Marquez.