Gruusia majandusministri Laša Žvania arvates on sisepoliitiline ebastabiilsus Gruusia majandusele ohtlikum kui sõda Venemaaga.
Gruusia majandusminister: opositsioonil pole programmi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gruusias käib sisepoliitiline võitlus, opositsioon on kogu aeg tänavatel, nüüd käivad läbirääkimised. Kuidas mõjutab see Gruusia majanduslikku olukorda?
See mõjutab rohkem kui Venemaa sõjaline sekkumine, rohkem kui territoriaalne terviklikkus. Kuid mis on kõige tähtsam, siis täna (esmaspäeval – toim) oli esimene päev, kui peeti läbirääkimisi radikaalse opositsiooni ja presidendi vahel.
Mis on kõige tähtsam – protsess käib konstruktiivselt ja meie ootame, radikaalne opositsioon peaks ka tegema oma parima läbirääkimiste jätkamiseks. Dialoogi ja läbirääkimiste käigus on võimalik jõuda parimate lahendusteni. Usun seda endise diplomaadina.
Kas usute, et president Mihheil Saakašvili on veel aasta pärast võimul?
Jah, usun. Ta peaks olema. Tal ei ole teist võimalust võidelda Gruusia iseseisvuse eest ja jätkata Gruusias alustatud reforme. Poliitiline elu on võitlus. Me kõik tahame paremat elu oma inimeste ja oma riigi jaoks.
Viisid selle saavutamiseks võivad olla erinevad ja nende üle saab läbi rääkida. Kuid kui sul pole mingit viisi, vaid ainus idee on valitsuse tagasiastumine ja sa ei räägi kunagi, mis saab edasi siis, kui valitsus tagasi astub, tähendab see, et oled probleemi ees. See on praegu radikaalse opositsiooni positsioon.
Gruusia on väga sõltuv välisinvesteeringutest, palju need mulluse augustikonflikti järel vähenesid?
2007. aastal oli meil 2,2 miljardit USA dollarit otseinvesteeringuid, mullu 1,2 miljardit. sel aastal ootame üle miljardi. Väikese riigi jaoks on kõik investeeringud tähtsad.
Kuid «tänu» Venemaale ja Gruusia toodete keelamisele seal avastasid meie ärimehed uued turud – USA, EL, Hiina, mitmed riigid maailmas – ja suudavad toota hea kvaliteediga veini. Vene turg oli natuke teistsugune ja Euroopa standardid teised. Meie veinitootjatel oli raske, kuid nüüd toodame väga head veini.
Millist koostööd ootate eelkõige Eestist?
Oleme mõlemad Nõukogude tüüpi majandused, mis on pidanud läbi tegema muutusi. Me vaatame Euroopa Liidu poole, Eesti on juba ELis. Meil pole kummalgi palju loodusvarasid, kuid piisavalt intellekti, mida kasutada majanduskasvuks ja ekspordivõimalusteks. Eesti on selles osas palju teinud ja arenes õiges suunas, eriti toetades väikseid ja keskmisi ettevõtteid. Ei ole vaja kõike otsast alustada, kui on olemas kogemus nii lähedasest riigist nagu Eesti on Gruusiale.