Peruu valitsus on teatanud, et kui nad ei leia inimesi tuhandetele täitmata kohtadele riigi kaitseväes, alustavad nad tulevast kuust ajateenijate värbamist, kirjutab CNN. Kaitseväekõlblikud on nende jaoks vähemalt 18 aastat vanad mehed ja naised ning need, kes teenistusse minna ei soovi, võivad selle asemel maksta 1850 solli (umbes 715 USA dollarit) trahvi.
Peruu loobus kohustuslikust ajateenistusest rohkem kui kümne aasta eest. See aga on Peruu kaitseväe juhataja Jose Cueto sõnul vähendanud sõjaväkke tulevate inimeste arvu drastiliselt.
Kriitikute sõnul tähendab trahvivõimalus aga seda, et rikkad pääsevad ajateenistusest ning vaestel ei jää muud valikut kui püssi alla minna. Sõjaväe juhtkonna hinnangul uued meetmed diskrimineerivad pole ja ajateenistus on vajalik nende ridade tihendamiseks.
Sellegipoolest on Peruu valitsuse ombudsman pakutud süsteemi teravalt arvustanud ning opositsioonisaadikud parlamendis on kutsunud sel teemal aru andma kaitseministri.
Ajalehes El Comercio ilmunud juhtkiri kirjeldas uut poliitikut kui nende diskrimineerimist, kellel on kõige vähem. «See tõke on ehitatud nii, et vaid majanduslike ressurssidega inimesed saavad sealt üle hüpata,» märkis leht.
Ligi kolmandik Peruu elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri. Miinimumpalk selles riigis on 750 solli ehk umbes 290 USA dollarit kuus.
Peruu ei ole aga sugugi ainus maailma riik, kus käib arutelu ajateenistuse üle. Näiteks Iisraelis tulid mullu tänavaile tuhanded meeleavaldajad, kes nõudsid lõppu erandile, millega ultraortodokssed pääsevad ajateenistusest.
USAs on aga esindajatekoja liige Charles Rangel juba rohkem kui kümnendi võidelnud selle eest, et ajateenistus taastataks.
«Praeguse seisuga langeb meie riigi kaitsmise koorem vähem kui ühele protsendile Ameerika rahvast,» kirjutas see New Yorgi demokraat jaanuaris CNNi portaalis. «2,2 miljonit relvajõudude tegevteenistuses, rahvuskaardis ja reservis olevat inimest on muutunud sisuliselt sõjaliseks klassiks, kes toob ülima ohvri, andes meie riigi eest oma elusid ja jäsemeid.»
Ajateenistuse taastamine annaks Rangeli arvates ameeriklastele osaluse selles, milliseid sõdu nende riik peab.
Ülevaadet sõjaväeteenistuste süsteemidest erinevates maailma riikides loe siit.