Soome kindralleitnant Torsti Sirén avaldas ekspertarvamust, kui ohtlik või mitte ohtlik Põhja-Korea tegelikult olla võib.
Soome asjatundja: Põhja-Korea relvastus jääb USA omale alla
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. aprill 2013, 08:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Korea on viimasel ajal ähvardanud mitu korda USAd nii raketi kui tuumapommi rünnakutega, edastab iltalehti.fi.
Kaesongi tööstuspiirkonnast, mida haldavad mõlemad Koread, sai eile Põhja-ja Lõuna-Korea vahelises kaikavedamises uus objekt.
Põhja-Korea keelas lõunakorealastel Kaesongi tööstuspiirkonda sisenemise ning ta sulges sinna viiva tee.
Kaesongi nähakse kahe riigi suhete lakmuspaberina ja Lõuna-Koreale juurdepääsu sulgemine sinna tähendab suhete halvenemist. Kaesongis töötab 50 000 põhjakorealast ning sadu lõunakorealasi.
Soome sõjaasjatundja Torsti Siréni sõnul on olukord Korea poolsaarel aina kriitilisemaks muutunud.
Lõuna-Korea lubas vastata naaberriigi provokatsioonidele sõjaliselt ning et neil tuleb Kaesongis oma riigi kodanikke kaitsta.
«Võimalik, et Lõuna-Korea on andnud sõjaväe juhtkonnale kriisiolukorras vabad käed ning õiguse avada vastutuli,» selgitas Sirén.
Ta jätkas, et Põhja-Korea tegevuspoliitika ja ähvardused on samas väga irratsionaalsed. Lääneriikidel ei ole kindlalt teada, kes Põhja-Koreas otsuseid langetab.
«Loodame, et sõjategevusest hoidutakse. Sõda ei saa siiski välistada, sest inimesed ei käitu loogiliselt, vaid irratsionaalselt,» selgitas Soome ekspert.
Põhja-Korea armee on maailmas suuruselt neljas. Siréni sõnul ei näitas see siiski, et tegemist on väga võimsa armeega. Osa relvastust pärineb Teise maailmasõja ajast. Lisaks on Põhja-Koreal 1950. – 1960. aastate relvi Nõukogude Liidust.
«Diktatuuriga riikides saavad sõdurid hea füüsilise väljaõppe, kuid samas võivad nad olla nii ajupestud, et ei suuda normaalselt tegutseda. Põhja-Korea sõduritele võib takistuseks saada just oskamatus erinevate olukordadega toime tulla,» selgitas Sirén.
Põhja-Koreal arvatakse olevat 3 – 8 tuumalõhkepead, kuid neid ei pruugita osata õigesti kasutada. Põhja-Korea ei vajagi suuri relvi, selleks et kahju tekitada, on vaja vaid üllatusmomenti.
«Kui Põhja-Korea teeks ootamatu rünnaku, siis suudaks ta ühe päevaga tappa 100 000 – 500 000 inimest. See sõltub sellest, kas kasutatakse keemiarelva või bioloogilist relva,» selgitas soomlane.
Siréni arvates ei suuda Põhja-Korea USA-le siiski midagi teha, sest selle suurriigi relvastus on väga modernne. Põhja-Korea löömiseks ei pea USA just palju relvi käiku laskma.
Rahvusvahelist üldsust aga teevad ikkagi murelikuks Põhja-Korea tuumalõhkepead.
«Õhus siiski ripub küsimus, mis saab, kui Põhja-Korea võtab tuumalõhkepead kasutusele,» tõdes Sirén.