Kaunase punavõimud kartsid 1973. aasta kevadel uusi nõukogude vastaseid meeleavaldusi leedulase Romas Kalanta enesesüütamise esimesel aastapäeval, selgub USA diplomaatilisest kirjavahetusest.
Wikileaks: Kaunase punavõim kartis 1973. aastal meeleavaldusi
9. aprill 2013, 11:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Telgrammi sisu on avaldatud Wikileaksi uues andmebaasis, milles võib leida dokumente aastatest 1973-1976.
«Kui saatkonna kaitseatašee külastas mais Vilniust, siis kohalik jurist ütles, et Kaunases on juba kasutusele võetud meetmed, et ära hoida veel üht nõukogude vastaste demonstratsioonide puhangut 14. mail, 19-aastase üliõpilase Romas Kalanta enesesüütamise esimesel aastapäeval,» seisab 3. mail läkitatud telegrammis.
Atašee vestluskaaslane ütles, et Kaunases ei ole üksnes tihendatud miilitsapatrulle, vaid kaasati ka õpetajad, et hajutada igasugused nõukogudevastased meeleolud enne seda, kui need tänavale kanduvad.
Dokumendi kohaselt kinnitas nõukogude ametiisik, et 1972. aasta protestid olid puhtalt poliitiline, mitte religioosne fenomen. Ametnik kinnitas, et Kaunase protestidest oli äärmiselt ärritatud tollane Nõukogude Liidu juht Leonid Brežnev.
Kalanta süütas end 14. mail 1972 Kaunase muusikateatri ees protestiks Nõukogude okupatsiooni vastu. Ametlikel andmeil suri ta 15. mai varahommikul kell 4.00.
Pärast Kalanta matuseid kogunesid noored Kaunases protestimeelavaldusele. Kaunase nõukogudevastased meeleavaldused olid tollal ühed rahvarohkemad Nõukogude Liidus.