Iga kümnes riik kasutab surmanuhtlust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hukkamine Iraanis.
Hukkamine Iraanis. Foto: SCANPIX

Amnesty Internationali raporti andmetel viidi mullu täide vähemalt 682 surmanuhtlust, kuigi hukkamiste tegelikku arvu suurendab kindlasti Hiina, kus info surmanuhtluste kohta on riigisaladus.

Fotodel, millel võib näha USA surmanuhtluse vastaste aktivistide juubeldavat reaktsiooni möödunud kuul, kui Marylandi osariik otsustas sellest karistusviisist loobuda, torkab eriti silma Kirk Bloods­worthi nimelise mehe rõõm.

1984. aastal nimetati toona 23-aastast Bloodsworthi Marylandi vihatuimaks meheks. Kohus mõistis ta üheksa-aastase tüdruku vägistamise ja julma mõrva eest surma. Kuigi Bloodsworth ise vandus järjekindlalt, et on süütu, väitis koguni viis tunnistajat, et nägi teda ohvriga.

Alles pärast üheksat aastat, millest kaks möödus trellide taga surmanuhtlust oodates, tuvastas uus uurimine DNA-analüüsiga, et Bloods­worthil oli õigus – ohvri riietelt leitud spermajäljed polnud tema omad.

Mullu septembris pääses samamoodi DNA-analüüsi toel vabadusse 15 aastat Louisiana osariigi vanglas 14-aastase nõo vägistamise eest surmanuhtlust oodates elanud Damon Thibodeaux. Ta oli alates 2000. aastast kuues inimene, kes Louisianas pärast surmaotsuse langetamist õigeks mõisteti, ning 300. Ühendriikides süüdi mõistetu, kelle maine puhastas DNA-analüüs.

Amnesty Internationali värske raporti andmeil on USA jätkuvalt ainus demokraatlik lääneriik, kus inimesi surmanuhtlusega karistatakse. Möödunud aastal hukati seal ühtekokku 43 kinnipeetavat ja mitme osariigi vanglas istub hulk inimesi, oodates surmaotsuse täideviimist, tihti pikki aastaid.

Surmanuhtlus paistab siiski tasapisi minevikuhõlma vajuvat, tõdeb Amnesty oma raportis. Inimõiguste eest võitleva organisatsiooni teatel leidus sellest karistusviisist loobunud riike möödunud aastal üle maailma. Euroopas läks muuseas kirja ka Läti – kuigi seal pole aastaid ühtki kurjategijat hukatud, heideti surmanuhtlus lõplikult kõrvale alles eelmisel aastal.

Kahetsusväärsete tagasilangejatena tõi Amnesty esile aga Gambia, India, Jaapani ja Pakistani – neis kõigis on surmanuhtlus küll võimaliku karistusena kogu aeg alles olnud, aga seda polnud tükk aega enne mullust ellu viidud. India sattus musta nimekirja näiteks 2008. aasta Mumbai rünnakutes osalenud Ajmal Kasabi poomise tõttu novembris.

«Tagasilangus, mida me nägime sel aastal mõnedes riikides, oli pettumus, kuid see ei muuda ülemaailmset surmanuhtluse kasutamise vastast trendi,» kommenteeris raportit Amnesty peasekretär Salil Shetty. «Vaid iga kümnes maailma riik viib hukkamisi täide,» vahendas Shetty sõnu AFP. «Nende liidrid peaksid endalt küsima, miks nad ikka veel rakendavad julma ja ebainimlikku karistust, mille ülejäänud maailm selja taha jätab.»
 


Must statistika

  • Mullu viidi täide vähemalt 682 surmanuhtlust. Hukkamiste tegelik arv möödunud aastal on ilmselt aga enam kui kaks korda suurem, kuna Hiinas on info surmanuhtluste kohta riigisaladus.

  • Kõige rohkem hukkamisi oli arvatavasti Hiinas, kus hukatute arv ületas ilmselt tuhande piiri. Järgnevad Iraan (vähemalt 314), Iraak (vähemalt 129), Saudi Araabia (vähemalt 79), USA (43) ja Sudaan (vähemalt 19).

  • Levinuimad hukkamisviisid olid poomine (Afganistan, Bangladesh, Botswana, India, Iraak, Iraan, Jaapan, Lõuna-Sudaan, Pakistan, Sudaan ja Hamas Gazas), mahalaskmine (Araabia Ühendemiraadid, Gambia, Hiina, Jeemen, Põhja-Korea, Somaalia, Taiwan, Valgevene ja Hamas Gazas), pea maharaiumine (Saudi Araabia) ja mürgisüst (Hiina, USA).

  • 193 ÜRO liikmesriigist 174s mullu surmanuhtlusi polnud.

  • USA oli ainus läänepoolkera riik, kus mullu surmanuhtlusi täide viidi.

  • Valgevene oli ainus surmanuhtlusi täide viinud riik Euroopa ja Kesk-Aasia piirkonnas.

  • Möödunud aasta lõpus elas teadmisega, et neile on määratud surmanuhtlus, üle maailma vähemalt 22 386 inimest.

  • Amnesty raport kajastab ka surmanuhtluste täideviimisega seotud rikkumisi. Näiteks Valgevenes ja Jaapanis rikuti surma määratute õigusi sellega, et ei neid ega nende lähedasi ei informeeritud lähenevast karistuse täideviimisest. Botswana ja Valgevene võimud ei andnud aga hukatute surnukehi nende omastele välja.

Allikas: Amnesty International

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles