USA presidendi Barack Obama eilne teade, et sõjatribunalid Guantanamo kinnipeetavate üle lähevad edasi, tõi kaasa inimõiguslaste pahameeletormi – nende hinnangul kipub uus president oma reformikavast taganema ja pigem naasma eelkäija George W. Bushi oma juurde.
Obama otsus ärritas inimõiguslasi
Obama teatas eile, et tribunalidega jätkatakse, kuid edaspidi tagatakse nende alla minevate inimeste parem kaitse. Uute reeglite kohaselt ei kehti tõenditena kinnipeetava piinamise käigus saadud ütlused ega ka kuulujutud. Lisaks on vangidel rohkem vabadust valida endale ise advokaati.
Guantanamo tribunalide sulgemine oli üks Obama esimesi samme tema uues ametis. Jaanuaris USA presidendi kohale tõusnud Obama teatas toona, et Ühendriigid astuvad inimõiguste austamises uude ajastusse.
«On väga kahju, et Obama üritab seda eksperimenti pigem taaselustada kui lõpetada,» märkis Ameerika Kodanikuvabaduste Liidu rahvuslikule julgeolekule spetsialiseerunud advokaat Jonathan Hafetz. «Guantanamos pole ühtki kinnipeetavat, keda ei saaks ega peaks saatma normaalsesse föderaalkohtusüsteemi. See on Bushi administratsiooni väära kinnipidamispoliitika jätkamine.»
Üle maailma inimõiguste kaitsega tegeleva Human Rigts Watchi juht Kenneth Roth aga reatas: «Äratades ellu selle Bushi administratsiooni mõtte, taganeb Obama ohtlikul määral oma reformikavast.»
Möödunud aastal presidendiks kandideerides kuulutas Obama need sõjalised tribunalid tohutuks veaks. Kuid oma eilses avalduses väitis nüüdne USA riigipea, et toetab nende kasutamist kui üht võimalikku viisi kinnipeetavate üle kohut mõista. Ka 2006. aastal Illinoisi senaatorina hääletas ta nendesamade tribunalide poolt.
Guantanamo Bay mereväebaasis peetakse siiani kinni 240 inimest.