Soomes elavad sisserändajad kurdavad, et sealne politsei ei võta nende vastu toime pandavaid rassismikuritegusid tõsiselt, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat.
Immigrantide väitel ei võta Soome politsei rassismikuritegusid tõsiselt
16. mai 2009, 10:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei oota selles küsimuses politseilt mingit abi,» rääkis lehele Espoos elav Farah Abdullaahi. Ta on teinud rassismi pärast politseile kolm avaldust. Viimati möödunud nädalal, kui üks mees lükkas tema tütre Espoo jaamas rongilt maha ja hüüdis saateks: «Ahv!». Abdullaahi sõnul pole ühelegi tema kaebusele vastust tulnud.
Sarnast juhtumit kirjeldas ka Abdirahman Mohamed Gure. Tema tegi politseile avalduse pärast seda, kui tema poeg oleks tee ületamise käigus peaaegu auto alla aetud. Masin, kust karjuti solvanguid, sõitis lapsele kiirelt otse peale ja pidurdas alles viimasel hetkel. «Pärast seda, kui kaebus sai esitatud, pole me politseilt midagi kuulnud,» ütles Gure.
Lehega rääkinud politseinspektor Heiki Kankaineni väitel on suhted Soome politsei ja immigrantide vahel head. Tema kinnitusel on korrakaitsjad viimastel aastetel eriti pingutanud selle nimel, et võidelda rohkem rassismiga ja uurida rassistlikel motiividel toime pandud kuritegusid.
Kankiaineni sõnul uuritakse isegi piiripealseid juhtumeid. «Kui keegi kasutab teisest inimesest möödudes tema kohta solvavat epiteeti, on see juba alus kriminaalkaebuseks,» ütles inspektor. Tema info kohaselt on korrakaitsjad viimastel aastatel isegi julgustanud inimesi sellistes küsimustes avaldusi tegema.
Vaneminspektor Robin Lardoti hinnangul mõjutab immigrantide ja politseinike suhet tõenäoliselt ka see, mis kogemused on sisserändajail korrakaitsjatega enda kodumaal.
«Tuleb ka silmas pidada, et ebaviisakas käitumine pole seaduse silmis kuritegu,» rõhutas Kankainen. «Ükskõik, kui kahju politseinikul ka inimesest pole, eeluurimise alustamiseks on vaja kahtlust, et toime on pandud kuritegu.»
Viimastel aastatel on rassismikuritegude arv Soomes kasvanud. 2003. aastal registreeriti seal 522 sellise kahtlusega juhtumit, 2007. aastaks oli sama number tõusnud 698-le.