Balti riikide okupeerimise mittetunnustamisest 1974. aastal loobunud Austraalia leiboristlik valitsus arvestas otsust langetades Eesti, Läti ja Leedu sisserändajate poliitiliste eelistustega, kuna nood oleksid niikuinii opositsioonierakondi valinud, näitas WikiLeaksi avalikustatud USA diplomaatiline kirjavahetus.
Austraalia senat mõistis valitsuse otsuse kiiresti hukka ning see tõi kaasa meeleavalduste laine üle kogu riigi.
WikiLeaksi uues andmebaasis võib leida dokumente aastatest 1973-1976. Nende kohaselt ühtlustas Austraalia toona oma positsiooni Uus-Meremaaga, kes ei uskunud, et Balti riikidel oleks võimalus 34 aastat pärast Nõukogude anneksiooni oma iseseisvust taastada.
Dokument 1974. aasta 1. augustist kirjeldab USA saatkonna diplomaadi ja Austraalia välisministeeriumi ametniku jutuajamist. Austraalia ametniku sõnul anti Austraalia suursaadikule juhised vastata positiivselt, kui temalt peaks küsitama, kas kavandatud visiit Baltimaadesse tähendab, et Austraalia tunnustab Balti riike Nõukogude Liidu osana.
Dokument 1974. aasta 1. augustist kirjeldab USA saatkonna diplomaadi ja Austraalia välisministeeriumi ametniku jutuajamist.
«Tööpartei valitsus on (Austraalia diplomaadi) Cooperi sõnul otsustanud oma poliitika Balti riikide suhtes «korda seada», arvestades, et enamik Balti sisserändajaid hääletab tõenäoliselt niikuinii liberaalide (st opositsiooni) poolt ning seega on Tööpartei poliitika muutmisest valimistel vähe kaotada,» seisab USA Canberra saatkonna koostatud dokumendis.
Teised USA dokumendid kirjeldavad Austraalia Leedu kogukonna ja senati poliitikat. Senatis toetas ministrit hukka mõistvat resolutsiooni hääletusel 29, selle vastu oli 27 saadikut.
Resolutsiooni autor, opositsiooni senaator märkis pärast hääletust, et Tööpartei peaminister Gough Whitlam oli eelmiste valimiste eel Leedu kogukonnale saadetud kirjas kinnitanud, et ta ei tunnista Leedu, Eesti ja Läti inkorporeerimist Nõukogude Liidu koosseisu ning et ta oli ühes varasemas avalduses veelgi kategoorilisem: «Me tunnustame de jure Eesti, Läti ja Leedu riigi olemasolu.»
Seejärel muutis oma positsiooni Balti riikide suhtes ka Uus-Meremaa. USA diplomaatide koostatud dokumentide kohaselt tunnistasid Uus-Meremaa ametiisikud, et «Baltimaade iseseisvuse saavutamiseks 34 aastat pärast annekteerimist pole väljavaateid ning seega pole Uus-Meremaa mittetunnustamispoliitikast kasu.»
Ühe USA dokumendi kohaselt «teavitati Nõukogude suursaadikut Wellingtonis, et Uus-Meremaa tunnustab Baltimaade inkorporeerimist Nõukogude Liidu koosseisu», kuid Uus-Meremaa peaminister ei soovi selle avalikustamist.
Uus-Meremaa teatas eelmisel aastal Leedule ametlikult, et ei tunnustanud kunagi Leedu annekteerimist ega pidanud Leedut Nõukogude Liidu osaks.
«Välisministeeriumi dokumentide läbivaatamine ei toonud päevavalgele mingit infot selle kohta, et Uus-Meremaa oleks kunagi tunnustanud Leedut Nõukogude Liidu osana,» teatas Uus-Meremaa välis- ja kaubandusministeerium 2012. aasta 2. juulil kirjas Leedu diplomaatilisele esindusele.