Rahva poolt ülekaalukalt Leedu järgmiseks presidendiks valitud eurovolinik Dalia Grybauskaite teatas eile, et loobub tuleval kolmel aastal poolest riigipeale määratud töötasust, kuna EL maksab talle samal ajal palka edasi.
Leedu Raudne Leedi kärpis oma palka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pärast ametiaja lõppu võivad Euroopa volinikud nõuda poolt volinikupalka, kui nende uus palk on väiksem. Seega järgmised kolm aastat, kuni kestab majanduslangus ja saadaval on Euroopa Liidu boonus, loobun 50 protsendist Leedust saadavast palgast,» ütles Grybauskaite pressikonverentsil BNSi teatel.
Tema sõnul on volinikupalk kolm korda suurem kui Leedu presidendi oma. Praegune riigipea Valdas Adamkus teenib kuus koos esindustasudega ligi 28 000 litti (umbes 125 000 krooni). Konkreetset moodust, kuidas osast palgast loobuda ja see raha eelarvesse tagasi suunata, pole veel leitud. Ilmselt võib selleks olla mõni fond või heategevusorganisatsioon.
Presidendivalimiste esimeses voorus hääletas sõltumatu kandidaadi Grybauskaite (53) poolt üleeile 946 976 inimest ehk 69,04 protsenti valijatest. Sotsiaaldemokraatide liider Algirdas Butkevicius jäi kaugele maha, teda toetas vaid 11,85 protsenti valijatest.
Grybauskaite põhjendas mäekõrgust edu asjaoluga, et Leedu rahvas peab kohalikku poliitilist establishment'i igavaks ja tahab näha uusi nägusid.
Oma poliitiliste eeskujudena on Grybauskaite maininud teist Raudset Leedit, Briti endist peaministrit Margaret Thatcherit ja India riigi isa Mahatma Gandhit. «Olen väga aus ja otsekohene, võib-olla vahetevahel liigagi. Ütlen, mida mõtlen, ja kõigile see ei meeldi,» ütles Grybauskaite intervjuus AFP-le. «Usun läbipaistvusse ja nõuan seda kõigilt. Ma ei hinda valetajaid või hilinejaid.»
1956. aasta 1. märtsil Vilniuses sündinud Grybauskaite õppis aastatel 1976–1983 Leningradis poliitökonoomiat ning töötas õppimise ajal karusnahavabrikus. 1983. aastal naasis ta Leedusse, kus õpetas kuni 1990. aastani Vilniuse Kõrgemas Parteikoolis poliitökonoomiat ning kaitses 1988 Moskva Ühiskonnateaduste Akadeemias majandusdoktori kraadi. Vabas Leedus jõudis ta töötada välis- ja rahandusministeeriumis. 2004. aastal sai temast ELi eelarvevolinik.
12. juulil viieaastast ametiaega alustaval Grybauskaitel on põhiseaduse kohaselt suurim võim välispoliitikas ning siin lubas ta keskenduda Lääne-Euroopale ja üritada pehmendada senist tugevat sõnakasutust Venemaa aadressil.
«Ma tahaksin väga, et meie riik ei suudaks suhelda, olla kasulik ja intelligentne mitte ainult idas, vaid olla sama intelligentne ja kasulik ka läänes,» ütles ta eile AFP teatel.
Sisepoliitikas on uuel riigipeal kavas läbi viia mõningane verevahetus. Pärast presidendivalimisi peab Leedu valitsus esmalt tagasi astuma, et riigipea selle uuesti ametisse määraks, ning Grybauskaitel on presidendina õigus ministreid vallandada ja ametisse nimetada.
Kuigi peaministrina jätkab tõenäoliselt Andrius Kubilius, ei ole Grybauskaite teatud ministrite väljavahetamist välistanud. Ta on juba jõudnud kritiseerida majandus-, rahandus-, tervishoiu-, energeetika- ja sotsiaalministri tegevust ning hoiatanud neid, et nad peavad oma vead parandama või lahkuma.
Kubilius teatas, et on valmis uue riigipeaga koos töötama. «Olen rõõmus, et ta tuleb väga selge muutuse sõnumiga, mida on Leedus väga vaja.» märkis peaminister.
Grybauskaite on varem lubanud, et tahab presidendina pöörata suuremat tähelepanu Leedu kaupade ekspordi kasvule ja euroraha suuremale kasutamisele ning pakkuda ettevõtetele maksusoodustusi.
Kuigi riigipeal väga palju võimalusi majanduse päästmiseks pole, tõotas Grybauskaite esmajärjekorras just majanduskriisiga võidelda. Sel aastal kuivab Leedu majandus kokku vähemalt 15 protsenti.
Tulemused
• Dalia Grybauskaite, sõltumatu kandidaat, eurovolinik 69,04%
• Algirdas Butkevicius, sotsiaaldemokraatide liider ja endine minister 11,85%
• Valentinas Mazuronis, erakond Kord ja Õiglus 6,17%
• Valdemaras Tomaševskis, poola vähemuse esindaja 4,75%
• Kazimira Prunskiene, Talurahva Liidu endine liider 3,91%
• Loreta Grauniene, Tööerakond 3,62%
• Ceslovas Jezerskas, erubrigaadikindral 0,67%
Valimisaktiivsus 51,67%
Allikas: BNS
--------------------------------------------------------
Arvamus
Marko Mihkelson, riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees (IRL):
Grybauskaite on kindlasti väga hea valik meie Balti naabrile. Pole kahtlust, et Leedu on saanud väga eduka ja tugeva naispresidendi, keda praeguses keerulises majandusseisus on riigi sisemise tasakaalu hoidmiseks ning vajalike eelarvemuudatuste läbiviimiseks väga vaja.
Leedu põhiseaduse kohaselt on presidendil õigus sekkuda riigi kõrgemate ametikohtade täitmisesse. Grybauskaite on kinnitanud, et toetab Andrius Kubiliust paremtsentristliku valitsuse juhina. Samas on ta aga mõista andnud, et mõningaid muudatusi on siiski oodata.
Grybauskaite tuntus Raudse Leedina on kindlasti heaks jätkuks Adamkuse hoitule ning lisab kindlasti põnevat värvi Balti riigipeade kohtumistele. Huvitav, millal saab Eesti näha naist oma riigipeana? Läti ja Leedu on selles osas meile nüüd küll pikalt ära teinud.
Andres Kasekamp, politoloogiaprofessor, välispoliitika instituudi juht:
Ilmselt valisid leedulased Grybauskaite tänu majanduskompetentsusele ja Euroopa Liidu volinikuna on ta niimoodi ennast tõestanud. Aga tegelikult muidugi, nii nagu Eestiski, ei ole ju Leedu presidendil võimalust majandust juhtida või suunata, see on ikka kõik valitsuse teha. Leedu presidendil on võib-olla tsipa rohkem moraalset kaalu Leedu sisepoliitikas üldisemalt tänu sellele, et ta on otse rahva poolt valitud, aga tema põhiseaduslikud pädevus sisepoliitikas, mis puudutaks kuidagi majanduse juhtimist, on peaaegu olematu.
President on riigi nägu. Ta kujundab Leedu kuvandit, nii et võib-olla on kõige tähtsam lihtsalt see, et väljastpoolt on Leedul [nüüd] suurem usaldusväärsus kui näiteks Lätil, kus poliitikutel pole erilist rahvusvahelist tuntust. Kui riigi eesotsas on inimene, kes oli Euroopa Komisjonis volinik, [jätab] see vähemalt välisinvestoritele, diplomaatidele mulje, et Leedul on pisut kompetentsemad [poliitikud] kui näiteks Lätil.
On täitsa selge, et leedulased valisid arvestusega, et Grybauskaite saab kuidagi majandust mõjutada, aga ka meie inimestel on palju suurem usk presidendi võimetesse ja pädevusse, kui tegelikult põhiseaduses kirjas. See on tüüpiline nähtus.
Kuna oli varakult teada, et Grybauskaite kandideerib, kahandas see potentsiaalsete konkurentide areenile tulekut, kuna algusest peale ennustati talle kindlat võitu. Võib-olla mõni teine (värvikam) populaarsem kuju oleks osalenud, aga arvestas ilmselt, et šansid on väiksed.
-------------------------------------------------------
Reaktsioone Leedust ja välismaalt
Lietuvos rytas
«Leedu on otsustanud: riiki asub päästma naine,» teatas Leedu juhtiv päevaleht eile oma esiküljel.
Ajalehe sõnul murdis Leedu, valides riigipeaks blondi sotsiaalteaduste doktorist naise, stereotüüpe ning Grybauskaite, kel on idamaistes võitluskunstides must vöö, suutis oma vastased ühe löögiga purustada.
Ilma vendade, õdede, laste, abikaasa või elukaaslaseta üksildane naine, kelle vanemad on juba surnud, suutis võita leedu rahva vaat et pimeda poolehoiu. Uus president on ühest küljest Leedus kõigile teada, kuid enamikule praeguseks võõras; tal on juures võimu ja üksilduse märk, kirjutas ajaleht.
Kolumnist Rimvydas Valatka kirjutas aga, et seekordsed presidendivalimised meenutasid Venemaa omi, kuna neil puudus tõsine konkurents.
AFP
Rahvusvaheline uudisteagentuur kirjutas eilses persooniloos, et Grybauskaitet tuntakse iseäranis selle poolest, et ta ei hoia end teisi poliitikuid kritiseerides tagasi, ning tõi näiteks mulluse sõnasõja tollal valitsust juhtinud sotsiaaldemokraatidega.
Grybauskaite süüdistas neid majandusbuumi edusammude raiskamises ning suutmatuses ette näha saabuvat sügavat majanduskriisi. Volinik nimetas valitsuse poliitikat pidusöögiks koolera ajal.
Grybauskaite teatas presidendiks kandideerimisest veebruaris pärast seda, kui jaanuaris olid Vilniuses seimihoone lähedal aset leidnud rahvarahutused seoses majanduskriisi süvenemise ja kasvava umbusaldusega poliitikute suhtes. «Minu südametunnistus kodanikuna ei lubanud mul Brüsselisse jääda,» ütles ta valimiste-eelses intervjuus AFP-le.