Vägistamised, peksmised ja alandused olid Iirimaa katoliiklikes hoolekandeasutustes laialt levinud, selgub üheksa aastat ette valmistatud raportist, mis eile avaldati.
2500-leheküljeline aruanne kirjeldab üksikasjalikult, mis toimus kokku umbes 35 000 last koolitanud ja hoidnud hoolekandeasutuses alates 1930. aastatest ehk 60 aasta jooksul.
Poiste jaoks mõeldud asutustes olid juurdunud vägistamised ja seksuaalne ärakasutamine ning koolide ülevaatajad ei püüdnud seda kuidagi ära hoida, kinnitab raport. Tüdrukud, kelle jaoks mõeldud koole pidasid peamiselt nunnaordud, kannatasid seksuaalse ärakasutamise all vähem, kuid pidid taluma näiteks peksu ja alandamist.
Ka valitsus oli teadlik
Laste väärkohtlemises olid osalised nii kiriku liikmed kui tavalised reatöötajad. 1980. aastate lõpuks suletud institutsioonide hulgas oli koole, parandusasutusi, orbudekodusid. Ka Iiri valitsusasutused olid jubedustest teadlikud, kuid ei teinud harvade kaebuste peale midagi.
Näiteks praegu pensionieas Thomas Walli sõnul saadeti tema katoliku paranduskooli juba kolmeaastaselt orvuna. «Kaheksandast eluaastast saadik kasutas mind üks munk seksuaalselt ära,» ütles ta BBC-le. «Kui neile hakkas keegi meeldima, siis sai sinust sihtmärk. Ja selle vältimiseks polnud mingit võimalust, neil oli su juurde juurdepääs 24 tundi ööpäevas.»
Tuhandete tunnistused
Orb Tom Hayes kirjeldas oma ärakasutamist, mille panid toime vanemad poisid, kes öösel ühiselamuid valvasid. Kooli juhtinud munkadelt ei saanud ta mingit toetust.
Eile avalikkusele esitletud raportit hakkas spetsiaalne laste väärkohtlemise komisjon ette valmistama 2000. aastal, aasta pärast seda kui peaminister Bertie Ahern 1999. aastal ohvritelt avalikult vabandust palus. Selle valmimise käigus kuulati paari tuhande ohvri tunnistusi, kokku on konkreetseid süüdistusi 216 asutuse vastu.
Paraku ei saa ohvrid raporti alusel kedagi kohtusse kaevata – osaliselt ühe varasema katoliku ordu võidetud kohtuasja tõttu ei mainita seal ühtki senistest kohtuasjadest tundmatut nime, ei ohvrite ega süüdlaste oma.
• Nii füüsiline kui vaimne vägivald olid hoolekodudes levinud.
• Seksuaalne väärkohtlemine oli eriti levinud poistele mõeldud asutustes.
• Lapsed olid tihti näljased, söök oli äärmiselt vilets.
• Lapsi peksti pikalt ja tihti, neile võimalikult palju valu tehes ning juhtkonna täiel teadmisel.
Allikas: Irish Times