Brown sulgeb «härrasmeeste klubi»

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gordon Brown tõotas sel nädalal, et tulevikus hakkab Briti parlamendiliikmete kuluhüvitiste süsteemi täitmist kontrollima sõltumatu järelevalveorgan.
Gordon Brown tõotas sel nädalal, et tulevikus hakkab Briti parlamendiliikmete kuluhüvitiste süsteemi täitmist kontrollima sõltumatu järelevalveorgan. Foto: AP/Scanpix

Kuluhüvitiste skandaalist raputatud Briti valitsuse liikmed avaldavad peaminister Gordon Brownile survet parlamendi töö ulatuslikult ümber korraldada.


Ühe sammuna kaalutakse Šotimaa eeskujul põhiseaduskogu kokkukutsumist, et töötada välja viise, kuidas poliitikud rahva huve paremini esindaksid. Seni on parlament kokku leppinud selles, et kuluhüvitiste süsteem vaadatakse üle ning tehakse lõpp parlamendi enesereguleerimisele.

«Parlament ei saa tegutseda nagu mingi härrasmeeste klubi, mille liikmed mõtlevad ise reeglid välja ja nende täitmist kontrollivad,» ütles Brown teisipäeval pärast leiboristist spiikri Michael Martini tagasiastumist. Tulevikus hakkab hüvitiste üle järelevalvet teostama sõltumatu järelevalveorgan.

Suured muutused tulekul

Skandaali seni kõrgeim ohver Martin teatas, et astub 21. juunil pärast üheksa-aastast spiikrikarjääri ametist tagasi ja lahkub parlamendist. 63-aastane Martin üritas hüvitiste avaldamist blokeerida ning palus Scotland Yardil uurida nende lekitamist ajalehele The Daily Telegraph. See oli esimene kord pärast 1695. aastat, mil parlamendi spiiker Suurbritannias tagasi astus.


Brown märkis päev hiljem, et lisaks «härrasmeeste klubi» tava lõpetamisele pooldab ta veelgi suuremaid ümberkorraldusi. Eile kirjutas The Guar­dian, et valitsus on majandusminister Lord Mandelsoni initsiatiivil alustanud ägedat debatti põhiseadusreformi ulatuse ja ajakava üle.

Ettepanekute seas on mitmeid leiboristide ammuseid ideid, mis poliitilise tahte puudumise tõttu vahepeal unustuse hõlma on vajunud. Näiteks kaalutakse valimissüsteemi muutmiseks referendumi korraldamist, ülemkoja moodustamist valimiste, mitte lorditiitli alusel ja muudatusi parteide rahastamises.

Valitsusallikate sõnul on peaaegu kõik väljakäidud võimalused laual. Arutatud on ka kirjaliku põhiseaduse koostamist, kuid see mõte ilmselt ei teostu.

Kaalukausil valimised

Samas on mitmed kõrged valitsusliikmed Guardiani teatel arvamusel, et põhiseadusreformi peaks edasi lükkama tulevasse aastasse, mil see moodustaks tähtsa osa partei programmist üldvalimistel.

Ühtlasi ei usu nad, et reformi teostamine praegu rahva pahameelt kuluhüvitiste pärast vaigistada suudaks. Eriti ajal, mil valitsus peab eeskätt pidurdama majanduslangust ja kasvavat töötust.

Brown lubas reformiettepanekuid konkreetsemalt tutvustada pärast Suurbritannias
4. juunil toimuvaid europarlamendi valimisi, kus Tööparteid ootab ees hävitav lüüasaamine. Selleks ajaks peaks olema ka selge, kas valitsusesiseses vaidluses jäid peale nn Suure Paugu stiilis radikaalse reformi või mõõdukama variandi toetajad.
Arvamusküsitlustes suure edumaaga Browni ees juhtiv konservatiivide liider David Cameron on aga veendunud, et reformidest ei piisa.

«Sellest korralagedusest vabanemiseks on ainult üks tee ning see on parlament otsekohe laiali saata ja ennetähtaegsed valimised läbi viia,» ütles skandaalile kiire reageerimise eest kiita saanud Cameron esmaspäeval. «Ma ei usu, et riik tahab veel aasta aega oodata, enne kui nad oma poliitikutele ja sellele parlamendile hinnangu annavad.»

Järgmised üldvalimised toimuvad Suurbritannias hiljemalt tuleva aasta juunis.
Nii Brown kui Cameron on andnud lubaduse, et ühelgi sobimatu hüvitisnõude esitanud parlamendiliikmel ei lubata järgmistel üldvalimistel kandideerida. Kuna Telegraph on kirjeldanud juba vähemalt 80 sellist saadikut, võib kümnete parlamendiliikmete karjäär selleks korraks otsa saada.

Meedia paljastab edasi

The New York Timesi hinnangul on Briti demokraatia alustalasid raputanud skandaal ühest küljest kirev jutustus ahnetest poliitikutest, kes kasutasid isiklikel eesmärkidel ära heldet kuluhüvitiste süsteemi, ning teisalt lugu Daily Telegraphist, mis on sel kuul lõhanud Suurbritannia viimaste aastate ühe suurema uudispommi.

Enamik hüvitistest puudutavad rahvasaadikute nn teise elukoha toetust, mille raames on mitmed parlamendiliikmed lisaks oma 95 000 krooni suurusele kuupalgale saanud igal aastal kuni 424 000 krooni maksumaksja raha, et oma kinnisvara remontida või see kasumiga maha müüa.

Paljud teised on saanud riigilt hüvitist laenumaksete eest, mis on tegelikult juba ära tasutud. Kolmas rühm saadikuid on tööks vajalike väljaminekutena palunud kompenseerida näiteks lambipirnide vahetamist, elektrilise massaažitooli ja isegi šokolaaditahvli ostu.

Alates 8. maist armutult iga päev parlamendiliikmete kummalisi kuluhüvitisi avaldanud Telegraph on suutnud lühikese ajaga vabaneda armee eruohvitseride ja lesestunud vanaprouade lemmiklehe mainest. Päevalehe juhid on aga keeldunud kommenteerimast teateid, et nad käisid viimase nelja aasta hüvitisnõuete eest välja 1,6 miljoni krooni suuruse summa.

Kuluhüvitised oleks alamkoda nii ehk naa juba juulis avalikuks teinud, kuid alles pärast detailset redigeerimist parlamendi ametnike poolt. Näiteks jäetakse neis saladusse, kellele parlamendiliikmed raha on tasunud ja kus nende kodud asuvad.

Ettepanekuid


•    korraldada valimissüsteemi muutmiseks referendum.


•    moodustada Ülemkoda valimiste, mitte lorditiitli alusel.


•    kehtestada ülempiir parteidele tehtavatele annetustele.


•    koostada kirjalik põhiseadus.



Hõljuv pardimaja

Kui leiboristide valitsus arutab mooduseid, kuidas oma toetusarvude vabalangemist peatada, siis arvamusküsitlustes suveräänselt juhtivate konservatiivide ridu järgmises parlamendikoosseisus võis hõrendada üleeile Daily Telegraphis avaldatud uusim kuluhüvitisteade.



Nimelt sundis maruvihane tooride liider David Cameron uute üldvalimiste järel oma kohast loobuma endist ministrit Sir Peter Viggersit, kes üritas edutult nõuda maksumaksjalt umbes 28 000 krooni hüvitist pooleteise meetri kõrguse hõljuva pardimaja  jaoks oma maakodus.



Ei takista vallid...


Kuluhüvitiste skandaali üheks suuremaks ebaõnnesõduriks on tõusnud aristokraatlikust soost 64-aastane toori Douglas Hogg , kes esitas parlamendibüroole 38 000 krooni suuruse nõude oma maamaja vallikraavi puhastamiseks.


Kui see avalikuks tuli, pakkus soni kandev ja kiirel sammul kõndiv Hogg skandaali ühe kõige halenaljakama momendi, kirjeldades BBC-le süsteemi bürokraatlikke üksikasju, kuid keeldudes järjekindlalt vastamast küsimustele vallikraavi asjus. Mõni päev hiljem teatas ta, et maksab kraavi eest saadud raha tagasi.



Öpik lasi trahvi hüvitada

Daily Telegraphi veergudele on seoses kuluhüvitistega jõudnud ka eesti juurtega liberaaldemokraat Lembit Öpik , kelle kohta ajaleht kirjutas eelmisel nädalal, et ta on lisaks korteris tehtud remondile kulutatud tuhandete naelsterlingitele saanud maksumaksjalt hüvitist ka uue teleri, videomaki ja kahe kohvilaua ostuks.


2006. aastal esitas Öpik aga kulutusena ka 40 naela ehk 700 krooni suuruse trahvi, kuna ta ei maksnud oma korteri eest kohaliku omavalitsuse maksu. Öpik lubas Telegraphile, et maksab riigilt saadud 40 naela tagasi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles