Tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NNPT) raames peetud ülemaailmsete tuumakõneluste järjekordsel voorul osalenud riigid hoiatasid reedel selle eest, et paljusid tuumarelvi hoitakse endiselt kasutamisvalmisolekus ning mitmed riigid moderniseerivad jätkuvalt oma tuumaarsenale.
Riikide avaldus puudutas eelkõige mõnesid NNPT režiimi võimsamaid riike nagu Ühendriigid ja Venemaa. Neil kahel on teadaolevalt sadu tuumalõhkepeadega ballistilisi rakette, mis on alalises väljatulistamise valmisolekus.
Lepe, mis kutsuti ellu 1970. aastal ning mida pikendati 1995. aastal tähtajatult, oli mõeldud tuumarelvade leviku tõkestamiseks, kuid see ei tähenda, et mõned riigid võivad tuumarelvi igavesti omada, seisis avalduses. Lepet on kiidetud selle eest, et tuumarelvade levik on alates selle sünnist piirdunud tosina riigiga.
«Me kuulsime oma sõpradelt üle maailma selget sõnumit, et nad soovivad tuumaarsenalide vähendamise tempot kiirendada,» ütles USA abivälisminister rahvusvahelise julgeoleku ja tuumarelvastuse alal Thomas Countryman, kelle sõnul on Ühendriigid ja teised tuumarelvastatud riigid selle eesmärgi suunas ka tegelikke samme astunud.
Riikide avaldus puudutas eelkõige mõnesid NNPT režiimi võimsamaid riike nagu Ühendriigid ja Venemaa
«Paljud riigid rõhutasid, et on endiselt sügavalt mures nii paljude tuumarelvade valmisolekus hoidmise, tuumaarsenalide, nende kandesüsteemide ja sellega seotud infrastruktuuri moderniseerimise pärast,» lausus kõneluste juhataja, Rumeenia saadik Cornel Feruta.
Genfi kõnelustel osales 190 lepinguga liitunud riigist 106, viie rahvusvahelise organisatsiooni ning 53 vabaühenduse esindajad.
Avalduses kirjutati, et riigid kinnitasid pühendumust NNPT leppele ning rõhutasid otsusekindlust püüelda turvalisema maailma poole ja saavutada rahu ning julgeolekut tuumarelvadest vabas maailmas.
Valmistudes 2015. aastal peetavateks korralisteks läbirääkimisteks leppe üle, keskendusid kaks nädalat kestnud seekordsed kõnelused peamiselt Iraani ja Põhja-Korea tuumaprogrammile.
Iraan on lepinguga ühinenud, Pakistan, Põhja-Korea ja Iisrael seda teinud ei ole.
Countryman nimetas kahetsusväärseks Egiptuse otsust esmaspäeval lahkuda kõnelustelt, protesteerides selle vastu, et teised piirkonna riigid ei tegutse aktiivselt tuumavaba Lähis-Ida saavutamise nimel. USA abivälisminister nimetas seda Araabia riikide frustratsioonist ning Kairo sisepoliitikast tingituks.
Countrymani sõnul on 1995. aastal eesmärgiks seatud tuumavaba Lähis-ida saavutamine endiselt võimalik.