Moskva rakendab anonüümsete allikate kinnitusel ettevaatusabinõusid kartuses, et pinged Põhja-Korea aatompommikatsetuse ümber võivad viia sõjani, ehkki seda ei peeta tõenäoliseks, edastasid erinevad uudisteagentuurid.
Moskva hoiatab Korea konflikti paisumise eest
27. mai 2009, 13:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Interfax tsiteeris üht tundmatuks jääda soovinud julgeolekuametnikku, kelle sõnul võib Pyongyangi esmaspäevane samm mõjutada ka Vene Föderatsiooni idapoolsete regioonide julgeolekut, vahendas
.
«Ilmnenud on vajadus sobivate ettevaatusabinõude järele,» tõdes allikas. «Me ei räägi sõjaväe jõupingutuste suurendamisest, vaid pigem meetmetest juhuks, kui Korea poolsaarel peaks puhkema sõjaline konflikt, võib-olla tuumarelvade kasutamisega.»
Põhja-Korea vastas rahvusvahelisele hukkamõistule ja sanktsioonide nõudmisele suletud riigi vastu pärast esmaspäevast tuumakatsetust uute ähvardustega, tulistades kolme päeva jooksul välja kuus lühimaaraketti ja teatades täna taganemisest 1953. aastal lõunanaabriga sõlmitud relvarahust.
ITAR-Tassiga vestelnud anonüümne välisministeeriumi ametnik hoiatas täna, et kommunistliku Põhja-Korea ümber puhkenud «närvide sõda» ei tohi lubada kasvada sõjaliseks konfliktiks, millega ta viitas ilmselt Pyongyangi otsusele lahkuda vaherahuleppest.
«Me oletame, et käimas on ohtlik äärmuspoliitika ajamine, närvide sõda, kuid see ei tohi kasvada kuumaks sõjaks,» ütles ametnik. «Tarvis on vaoshoitust,» lisas ta.
Moskva kasutab sageli oma seisukohtade selgeks tegemiseks nimetute ametnike kaudu ametlikele uudisteagentuuridele lekitatud avaldusi. Vene Föderatsiooni president Dmitri Medvedev on mõistnud Põhja-Korea tuumakatsetuse samuti hukka, ent tema välisministeerium hoiatas rahvusvahelist üldsust kiirustatud otsuste eest.
Venemaa saab kasutada vetoõigust ÜRO Julgeolekunõukogus ning minevikus on see tõrkunud lääne karmide sammude vastu. Seekord on diplomaadid siiski tõdenud, et kahtluse alla on seatud maailmaorganisatsiooni enda autoriteet.
«Me ei saa olla katteks igasugustele aktsioonidele, mis viivad tuumarelva piiramise režiimi destabiliseerimisele,» märkis Interfaxi allikas välisministeeriumis, kes samas andis mõista, et Moskvas pole tehtud veel otsust, kuidas hääletada ÜRO resolutsiooni arutamisel. «Me ei tohiks kirjutada ette alla mingisugustele spetsiifilistele valikutele».
ITAR-Tassi allikas aga vihjas, et Venemaa võib sanktsioone seekord toetada. «Kõige tõenäolisemalt sisaldab resolutsioon santktsioonilaadseid meetmeid,» märkis ta. «ÜRO Julgeolekunõukogu on seotud raske tööga.»