Kasahstani lõunaosa kaugesse steppi rajatud Bajkongõri kosmodroomilt eile varahommikul alanud järjekordne mehitatud missioon tähistab rahvusvahelise kosmosejaama ISSi jaoks ajaloolist teetähist.
Kosmosejaamas algab uus ajastu
28. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sojuz TMA-15 pardal orbiidile suunduvad belglane, kanadalane ja venelane saavad nimelt täienduseks, mitte asenduseks kosmosejaama praegusele kolmeliikmelisele meeskonnale. See tähendab, et samal ajal seal viibivate inimeste arv kahekordistub ning sellega suureneb märkimisväärselt ka võime korraldada orbiidil teaduseksperimente.
Lend 350 kilomeetri kõrgusel tiirleva kosmosejaama juurde kestab kaks ööpäeva. Kohale jõudes on esimest korda ühel ajal orbiidil kõigi ISSi ehitamises osaleva viie partneri esindajad. Belglast Frank De Winnet, kanadalast Robert Thirski ja venelast Roman Romanenkot ootavad orbiidil ees viimase rahvuskaaslane Gennadi Padalka, ameeriklane Michael Barratt ja jaapanlane Koichi Wakata.
ISSi alanud missiooni peaeesmärgiks on järele proovida, kas jaama kitsastes oludes saavad tõesti kuus inimest koos elada. Ajaleht Houston Chronicle kirjutas, et ehkki orbitaaljaam ei jää kogumõõtmetelt alla jalgpalliplatsile, pole selles meeskonnale eluruumi rohkem kui ühe väikese, kolme magamistoaga elumaja jagu – ülejäänud pinna võtavad enda alla päikesepaneelid, teenindusmoodulid ja teaduslaborid.
Kosmosejaam hakkab tänu uutele laboritele muutuma üha keerukamate teaduskatsete platvormiks. Mõeldakse ka võimalustele, kuidas muuta inimeste elu orbiidil Maast sõltumatumaks ja valmistuda pikemateks missioonideks. Eelmisel nädalal jõid ISSi meeskonnaliikmed esimest korda jaama elanike endi uriinist destilleeritud puhast vett. Katseid tehakse aga ka rediste kasvatamisega, mida saatvat Vene Teaduste Akadeemia allikate sõnul mõningane edu.
Sojuzi pardal teise belglasena eile orbiidile kihutanud De Winne jääb kosmosejaama novembrini ning võtab esimese lääneeurooplasena seal vahepeal üle kogu meeskonna juhtimise. De Winne on teine eurooplane, kes nii kaua orbiidil viibib.
Eilne start tähistab ka mehitatud lendude sagenemist, sest varasema kahe missiooni asemel hakatakse neid nüüd korraldama aastas tervelt neli – seda just ISSi vajadusi silmas pidades. Tuleval aastal saab Sojuzist pikemaks ajaks üldse ainus transpordivahend, mis inimesi ISSi viib, sest siis lõpetab NASA oma kauaaegse süstikuprogrammi.
Uue põlvkonna mehitatud kosmosesõiduk Orion ei saa ameeriklastel valmis ilmselt enne 2015. aastat. NASA viimased süstikumissioonid aitavad ISSi siiski enne valmis ehitada.
kosmosejaam ISS
• 1998.–2011. aastani ehitatav orbitaaljaam tiirleb umbes 350 kilomeetri kõrgusel maapinnast.
• Kogumass on 303 tonni, pikkus koos moodulitega 73 meetrit ja laius koos päikesepaneelidega 108,5 meetrit.
• 2000. aastast alates pidevalt mehitatud jaama meeskond kasvab alanud missiooniga kuueliikmeliseks, neile mõeldud eluruum mahub 358 kuupmeetri sisse.
• ISSi ehitamises osalevad USA, Venemaa, Jaapan, Kanada ja kümme Euroopa riiki (ESA kaudu), eraldi lepingu on NASAga sõlminud Brasiilia ning huvi tunneb asja vastu ka Hiina RV.
• Ehitust juhitakse Johnsoni kosmosekeskusest Houstonis Texase osariigis.
• Missioon lõppeb 2015. ja 2020. aasta vahel.