«Kas mäletate 1990ndate lõpus ilmunud välismaiseid leheartikleid, kus vaimustuti tehnika imeriigist Põhjalas?» küsib Matti Kalliokoski Helsingin Sanomate tänases juhtkirjas. Soomes kasutasid siis mobiiltelefone isegi koolilapsed.
Kalliokoski: väikevend Eesti kasvas õpetajaks
27. mai 2013, 12:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd sõidavad ajakirjanikud aga Eestisse. Seal esitletakse neile avalikke teenuseid, mis mujal on alles lubaduste tasemel.
Väikeriigis pole igal ametkonnal raha oma süsteemi arendamiseks. Eestis juhitakse teenused sihikindlalt ühisele alusele.
Paberretsepte pole, kõik toimib elektrooniliselt, kirjutab Kalliokoski. Tervishoidu puudutav teave liigub süsteemides, mis on läinud maksma murdosa sellest, mida Soomes plaanitakse.
Hääletada saab kasvõi lõunamaal lamamistoolis lebades oma isiklikuks sülearvutist. Kõigile kohustusliku ID-kaardiga saavad eestlased uurida ametkondade kasutuses olevat teavet nende endi kohta.
Juba enam kui sada miljonit dokumenti on saanud digiallkirja.
Koolid ühendati internetiga 1990ndatel. Maksundusega seotud teemad saab sarnaselt Soomega ajada korda netis, kuid maksusüsteemi lihtsuse tõttu toimib kõik kiiremini.
Eesti hakkas kohe pärast taasiseseisvumist võtma IT-vallas õppust Põhjamaadelt. Riik osutus kiireks järelejõudjaks. Kui rootslased ostsid Eestist panku, siis nad märkasid, et asjaajamine toimiski juba elektrooniliselt.
Lõunanaaber jõudis Soomele järele kodanike elektroonilises asjaajamises eelmisel aastakümnel ja läks lõpuks ka mööda, kirjutab Kalliokoski. Riigis pole omi suuri info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) firmasid, mis arengut dikteeriksid.
Eesti on muutunud teiste jaoks eeskujuks, tõdeb ajakirjanik. Veebruari lõpus sõlmisid Eesti ja Suurbritannia koostööleppe elektrooniliste teenuste arendamiseks. Britid isegi ei püüdnud varjata tõsiasja, et nad loodavad väikselt Balti riigilt õppida.
Nüüd on ka soomlased võtnud järjekorraga. Valitsus eraldas eelarveläbirääkimistel neljaks järgmiseks aastaks 120 miljonit eurot «rahvusliku teenindusarhitektuuri loomiseks».
Ümmarguse sõnastusega teates peetakse silmas paremat internetis identifitseerimist, infoülekannete viise ja andmebaaside avamist.
Kust otsitakse varasemat kogemust? Loomulikult Eestist, vastab ajakirjanik.
Soomlastel võttis 1990ndatel kaua, enne kui märgati, et eestlastele pole enam vaja demokraatiat ja turumajandust õpetada, kirjutab Kalliokoski. Nüüd on elektrooniliste teenuste osas siirdunud õpetaja roll Soome lahe lõunarannikule.