ÜRO Lastefond (UNICEF) tahab, et Tšaad laseks vanglast lahti rohkem kui 80 last, kes on samal ajal nii ohvrid kui ka jõhkrate kuritegude toimepanijad – mässuliste poolel võidelnud ja valitsusvägede kätte vangi langenud lapssõdurid.
UNICEF püüab vabastada Tšaadi lapssõdureid
1. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mai alguses üritas mässuline Vastupanujõudude Liit (UFR) rünnakut Ida-Tšaadis, kuid pidi valitsusvägedele alla vanduma. Am Dami lahingus langes vangi üle 200 mässulise, kellest ligi pooled on alaealised. Pärast kokkupõrget jooksid Tšaadi telepildis kaadrid nii lapseealistest vangistatutest kui ka surnukehadest.
Nüüd püüab noori vange aidata UNICEF, kes alustas möödunud nädalal nende küsitlemist, saamaks teada lapssõdurite vanust ja nime. Briti uudistevõrgu BBC teatel võivad noorimad kinnipeetud mässulistest olla vaid 13-aastased. UNICEF loodab, et nad vabastatakse võimalikult ruttu ja saadetakse N’Djamena demobiliseerimiskeskusse.
Fondi käis just Tšaadis toetamas UNICEFi hea tahte saadik, näitleja Ralph Fiennes. Muu hulgas külastas «Inglise patsiendi» ja «Schindleri nimekirja» täht ka Goz Beida piirkonda Ida-Tšaadis, kust paljud lapssõdurid pärit on.
Seal kohtus Fiennes ühe 17-aastase poisi emaga, kelle laps 2006. aastal jäljetult mässuliste relvajõududesse kadus. Näitleja tegi perest pilti ning tal õnnestus seda näidata N’Djamena demobiliseerimiskeskuses ka poisile endale, kelle ta sealt leidis.
Arvestades, et Tšaad kirjutas 2007. aastal alla Pariisi laste kaitsmist puudutavatele lepingutele, mis kohustavad ka takistama lapssõdurite värbamist, on UNICEFi töö selles riigis mõnevõrra lihtsam. Lastefondi teatel on sealsed võimud aidanud neil ligi pääseda enamikule Am Dami lahingu järel vangi võetutele.
Naaberriigis Sudaanis aga tirivad lapsi oma ridadesse kõigi poolte võitlejad. Ja paljudes teistes riikides koheldakse vangilangenud lapssõdurit siiski hoolimata tema noorest east ennekõike kui mässulist võitlejat, mitte kui last.
Mullu ilmunud ülemaailmse lapssõdureid puudutava raporti andmeil on näiteks nii India kui Iisraeli võimud valitsusvastaste jõudude koosseisus vangistatud alaealisi koheldes eiranud igasuguseid lastekaitset puudutavaid reegleid, neid peksnud ja piinanud. Kongo Demokraatlikus Vabariigis on aga lapssõdureile mõistetud isegi surmanuhtlust.
Nagu tõdes hiljuti ajakiri Foreign Policy, on lapssõdurid asümmeetrilise sõja jaoks soodne ja efektiivne relv. Neid on väga odav toita ja värvata, tihti tähendab värbamine lihtsalt nende röövimist perekonna juurest. Lisaks täidavad nad hästi käske ja õpivad kiirelt ära kõige metsikumad võitlusviisid. Mõningates sõdades on lapssõdurid moodustanud kuni veerandi kõigist osalevatest võitlejatest.
Näiteks aastatel 1991–2002 Sierra Leonet laastanud kodusõjas olid lapssõdurid tsiviilelanike vägistamise ja piinamise poolest kurikuulsad. Enamasti panid nad oma hirmutegusid toime narko- või alkoholijoobes. Hiljuti Sri Lanka valitsusvägede poolt alistatuks kuulutatud Tamili Tiigrid aga pruukisid lapsi sageli enesetaputerroristidena.
Foreign Policy kinnitusel on pisut vale kujutelm, et tüüpiline lapssõdur on Aafrika poisike, AK-47 kaelas. Kuni 40 protsenti võitlusväljadel kasutatavatest lastest on tegelikult tüdrukud. Nii poisse kui tüdrukuid sunnitakse lisaks otsesele sõjategevusele konfliktides osalema ka näiteks sõnumiviijate, spioonide ja seksiorjadena.
Mulluse lapssõdureid puudutava raporti andmeil demobiliseerus 2004. aastal Libeerias ametlikult 3000 tüdrukut ja nende veel umbes 8000 samast soost saatusekaaslast seda ametlikult ei teinud.
Esimese NATO sõduri tappis Afganistanis 14-aastane poiss. Arvatakse, et Taliban kasutab umbes 8000 alaealist võitlejat, mis on veel omaette probleem, sest lääne sõduri jaoks on psühholoogiliselt keeruline küsimus, mida teha, kui ta satub lapse tule alla.