Kuigi nüüdsel ajal seostub lapssõduri kuvand ennekõike teatud Aafrika riikide – Sudaani, Uganda, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Sierra Leone – tänapäeva või lähiajalooga, leidub näiteid lapssõdurite pruukimisest ka läänemaailmas. Alates Spartast ning lõpetades Teise maailmasõja ja Hispaania kodusõjaga.
Internetiteatmik Wikipedia toob esimese lapssõduri näitena välja Taaveti kuningas Sauli teenistuses. Antiikses Spartas võis sõjaväeteenistusse sattuda isegi seitsmeaastane. Ka keskaegse rüütlikultuuri juurde käinud paaže võib sisuliselt pidada lapssõdureiks.
USA kodusõja veriseimas Antietami lahingus teenis vapruse eest ordeni välja üks 15-aastane poiss.
Buuri sõjas võeti teismelisi abitööjõuks – näiteks moonavedajateks – ning Esimese maailmasõja puhkedes kippusid end rivistusse pakkuma isegi 13-aastased.
Teises maailmasõjas oli noorte juutide jaoks vastupanuliikumises osalemine tihti ainus ellujäämisvõimalus, allakäiguteel natsi-Saksamaa võttis lõpus päris-sõjaväkke aina rohkem ja nooremaid Hitlerjugendi liikmeid ning mitteametlikult Punaarmeega liitunud orbude kohta tekkis termin «polgu poeg».
Mitmete Kambodža punakhmeeride massimõrvade toimepanijaiks olid samuti lapsed. Saddam Husseini poolsõjaväelisse liikumisse Saddami Kutsikad pääses alates 10. eluaastast.