Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tunnistas Kreeka esimese abipaketi koostamisel tehtud vigu, mille tagajärjeks oli teine, veelgi suurem abipakett ning riigi majanduse sukeldumine sügasse kriisi.
Rahvusvaheline valuutafond tunnistas Kreeka esimese abipaketi koostamisel tehtud vigu
6. juuni 2013, 17:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IMF püüab aga suure osa valearvestuse süüst kanda Kreekale ja euroala riikidele, mis ei olnud kriisiks valmis ega rakendanud Kreeka suhtes õigeid meetmeid.
IMF ütles, et 2010. aastal Kreeka abistamisel ülehinnati Kreeka võimet võlgadega toime tulla ja struktuurireforme teha. IMF-i hinnangul oli Euroopa Komisjonil ja Euroopa Keskpangal probleeme tegevuse koordineerimisel. Komisjonil ei olnud IMF-i väitel piisavalt kogemusi ja võimekust Kreeka olukorda kiiresti hinnata ja õigeid soovitusi jagada.
Samas IMF rõhutas, et Kreeka abistamine oli vigadele vaatamata õigustatud, kuna oli suur oht, et Kreeka kriis võib nakatada ka ülejäänud raskustes Euroopa riike, ja seda tuli iga hinna eest vältida. Samuti sai Kreeka eurot edasi kasutada ja talle olid avatud laenukanalid. Üldjuhul eeldab nii suure abipaketi andmine, et laenu saav riik peab edaspidi oma võlgadega toime tulema, kuid esimese abipaketi puhul ei arvestatud seda piisavalt.
Et Kreeka riigivõla probleemiga ei tegeldud otsustavalt abiprogammi algstaadiumis, siis jäid turud närviliseks, kuna kaheldi euroala võimes kriisiga toime tulla. Ka Kreeka jaoks olnuks võlaprobleemi kiire lahendamine parem ja see aidanuks riigil ehk kiiremini taastada majanduskasvu, ütles IMF.
Kõige selle tagajärjel jäi Kreeka esimene, 110 miljardi euro suurune abipakett soovitava mõjuta ja vaja oli teist, 172 miljardi euro suurust abipaketti.
Võimalik, et IMF-i kriitiline hoiak tähendab seda, et edaspidi hakatakse riikide abiprogramme koostama kindlamatel ja realistlikumatel alustel.