Tuhanded vihased türklased kogunesid ka täna tänavatele, et ühineda massiliste valitsusvastaste meeleavaldustega, mida peaminister Recep Tayyip Erdoğan on nüüdseks püüdnud tulutult maha rahustada.
Türgi meeleavaldajad protestivad üheksandat päeva ning ei soovi taganeda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erdoğani ligi kümne aastase valitsusaja tulisemad meeleavaldused kestavad juba üheksandat päeva.
Meeleavaldajad hakkasid Taksimi väljakule saabuma juba varahommikul, kaasas toit ja tekid, et end nädalavahetuseks sisse seada. Ka lähedal asuvas Gezi pargis, mille ümberehitamise kavatsuse vastu protestimisest kogu meeleavalduste laine sel korral alguse sai, on inimesed end telkide ja tekkidega sisse seadnud.
«Nädala tagasi poleks ma suutnud ette kujutada, et magan väljas Istanbuli tänavatel,» rääkis end koos leitud kassipojaga tekki mässinud 22-aastane Aleyna. «Nüüd ma ei tea, kuidas ma üldse tagasi pöördun.»
Uued kogunemised on plaanis ka pealinnas Ankaras.
Erdoğan kohtus vahepeal Istanbulis oma Õigluse ja Arengu partei (AKP) tippametnikega, et kriisi üle nõu pidada ning täna pisut hiljem peab asepeaminister kõne.
Türgi sõjakas peaminister nõudis eile meeleavalduste viivitamatut lõppu ning kinnitas, et tema valitsus on avatud demokraatlikele nõudmistele, ent proteste nimetas ta vandalismi piiril tegutsemiseks.
Poliitilised pinged viisid plahvatuseni pärast seda, kui politsei püüdis Gezi parki selle maha võtmise ja uue ehitusprojekti vastu protesteerima kogunenud rahumeelset rahvahulka vägivaldsete meetoditega laiali ajada. Vahejuhtumist kasvasid välja üle riigi levivad Erdoğani valitsuse vastased meeleavaldused.
Politsei on kasutanud meeleavaldajate laiali ajamiseks pisargaasi ja veekahureid, mis on vigastanud tuhandeid inimesi, määrides Türgi eeskujuliku islamidemokraatia mainet.
Rahvusvahelise kriitika osaks saanud Erdoğan süüdistas eile lääneriike topeltstandardites pärast seda, Euroopa Liidu Laienemise Komisjoni liige Stefan Fule ärgitas Türgit, kes soovib juba pikemat aega liidu liikmeks saada, viima läbi kiiret ja läbipaistvat juurdlust politsei jõukasutamise osas.
Erdoğan vastas teravalt, öeldes, et sarnastes protestides osalejad saaks ükskõik millises teises Euroopa riigis palju karmima vastuvõtu.
Peaminister, kes on meeleavaldajaid huligaanideks ja eksteremistide poolt manipuleerituteks nimetanud, lisas sõnavõtule, et on avatud kõigile, kes esitavad demokraatlikke nõudmisi.
Ent meeleavaldajad on end rahumeelselt Taksimi väljakule sisse seadnud ning teistes Türgi linnades liiguvad nad tänavatel, kolistades pottide ja pannidega.
Taksimi väljakul pole politseinikke olnud alates möödunud laupäevast mil valitsus tunnistas, et vägivaldne ja liiga tugev reaktsioon meeleavaldajate tegevusele õhutas sellele järgnenut.
Paljud meeleavaldajad kinnitasid, et tunnevad end Taksimi väljakul turvalisena ning kohaliku meedia andmetel on Istanbuli politsei lubanud nädalavahetusel nende tegemistesse mitte sekkuda.
Riikliku arstide liidu sõnul on rahutustes seni hukkunud kolm inimest (kaks meeleavaldajat ja üks politseinik) ning ligi 4800 inimest üle riigi on saanud vigastada.
Kriitikud süüdistavad 2002. aastast võimul olevat Erdoğani konservatiivsete islamistlike väärtuste pealesurumises riigis, mille kodanikud on küll peamiselt moslemid, ent mis on siiski sekulaarne, ning grandioossete kohalike elanikega mitte arvestavate linnakeskkonna arendusprojektide pealesurumises.
Eilses New York Timesis avaldasid meeleavalduse toetajad terve lehekülje suuruse reklaami, kus selgitasid oma nägemust sellest, kuidas Türgis on kodanikuõigused ja vabadused järjest vähenemas ning paljud ajakirjanikud, kunstnikud ja oma positsioonile valitud ametnikud vahistatud.
Vangistatud kurdi mässuliste juhst Abdulahh Ocalan avaldas protestidele toetust sellest hoolimata, et ta osaleb Türgi võimudega rahuläbirääkimistel, mille eesmärgiks on lõpetada 30 aastat kestnud konflikt.
Kuigi vastuseis 59-aastase Erdoğani valitsusele on väga tugev, on ta siiski jätkuvalt riigi kõige populaarsem poliitik. Tema erakond AKP võitis kolmed järjestikkused valimised ning kogus 2011. aastal peaaegu 50% häältest.
Peaministri toetajad, kes siiani on olnud küllaltki vaiksed, tervitasid teda eile lennujaamas hüüetega «Me sureme su eest Erdoğan».