Põhja- ja Lõuna-Korea pidasid täna esimesi ametlikke kõnelusi üle enam kui kahe aasta ning püüdsid pärast kuid kestnud pingeid Korea poolsaarel seada paika ka kõrgemal tasemel toimuvate läbirääkimiste tingimusi.
Põhja- ja Lõuna-Korea panid täna paika plaanid edasiseks tegutsemiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kumbki osapool saatis kõnelustele kolmeliikmelise delegatsiooni.
Töökõnelused, mida saatis loomulikult aastakümneid kogunenud vastastikkune usaldamatus, toimusid Panmunjomi vaherahukülas, kus sõlmiti ka 1950. – 1953. aastani kestnud Korea sõja relvarahu.
«Üldine atmosfäär oli... rahulik ning diskussioon toimus ilma suurema debatita,» sõnas Lõuna ühendamisminister Kim Hyung-Seok pärast hommikust sessiooni.
Õhtuks oli toimunud neli sessiooni, kus osapooled püüdsid paika panna kolmapäeval toimuva ministrite kohtumise raamistikku. Toimumise korral saab see olema esimene kahe Korea ministrite kohtumine pärast 2007. aastat.
Kõnelused keskenduvad peatatud majandussuhete taastamisele, sealjuures räägitakse ka kahe riigi ühisprojektist Kaesongi tööstuspargist, mille Põhi aprillis sulges.
«Tänased kõnelused on pelgalt ettevalmistavad, seega polnud siin palju ruumi vaidlusteks,» rääkis Seouli Põhja-Korea uuringute ülikooli professor Yang Moo-Jin.
«Me saame paremini aimu sellest, millistel alustel kolmapäeval tegelikult seistakse,» sõnas Yang.
Ettepaneku kõnelusteks tegi möödunud neljapäeval ootamatult Põhja-Korea ise. Lõuna-Korea vastas pakkumisega korraldada Seoulis ministrite kohtumine, ent Põhi soovis alustuseks madalamal tasemel kõnelusi, niisis lepiti lõpuks kokku tänased töökõnelused Panmunjomis.
Hea tahte märgina taastas Põhja-Korea reedel ka kahe riigi vahelise otseliini, mille ta ise märtsis katkestas.
Dialoogi poole liikumine on aprillis ja mais õhus olnud tuumaähvarduste järel äärmiselt tervitatav, ent Pyongyangi kavatsustes osas säilib suur annus skepsist.
«Põhja-Korea pakkumisel on kõik Pyongyangi diplomaatiale iseloomulikud jooned,» sõnas Petersoni Rahvusvahelise Majanduse instituudi Põhja-Korea ekspert Stephan Haggard.
«Pyongyang kutsub «siiralt» ja « suuremeelselt» Lõuna parandama probleeme ning maksma nende eest, kuigi need on Põhja enda loodud,» sõnas Haggard.
53 000 töölise Kaesongi tööstuspargist ära toomine aprilli alguses oli Põhja-Korea otsus. Põhi tahab arutada ka Lõuna-Korea turismireiside jätkumist Kumgangi mäe puhkealasse. Sealjuures peatati need 2008. aastal seetõttu, et üks Põhja-Korea sõdur lasi seal maha Lõuna turisti. Kaesong ja Kumgangi mägi on Põhja-Korea jaoks oluliseks riigis napilt ringleva välisvaluuta allikaks.
Arvatakse ka, et Pyongyang võis kõneluste pakkumise nimelt ajastada USA presidendi Barack Obama ja Hiina presidendi Xi Jinpingi kohtumise lähedusse.
USA on avaldanud Hiinale tugevalt survet, et ta kutsuks korrale oma väikse agressiivse liitlase Põhja-Korea.
Eile arutasid Obama ja Xi ka Põhja-Korea tuumaheidutuse küsimust ning leppisid kokku, et töötavad koos Korea poolsaare tuumarelvadest puhastamise nimel.
Analüütikute sõnul läheneb Lõuna-Korea kõnelustele Pyongyangiga ettevaatlikkusega, mille taga on aastatepikkune negatiivne kogemus.
Lõuna-Korea veebruaris ametisse asunud presidendi Park Geun-Hye jaoks oli tihedam suhtlus Pyongyangiga ka üheks valimislubaduseks ning ta on näidanud üles oma heameelt dialoogi toimumise üle. Samas jääb ta kindlaks sellele, et sisuline dialoog saab toimuda vaid siis, kui Põhi näitab üles kindlat kavatsust oma tuumaprojekt hüljata.
Põhja-Korea on samavõrd kindlameelselt teatanud, et tuumaprogramm pole läbiräägitav.
Praegune kriis Korea poolsaarel sai alguse just nimelt Põhja-Korea veebruarikuistest tuumakatsetustest, millele järgnesid ÜRO sanktsioonid ja kommunistliku riigi sõjakad ähvardused nii lõunanaabrite kui USA suunas.