USA luurelekke taga oli valitsuse töövõtja

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edward Snowden.
Edward Snowden. Foto: SCANPIX

USA jälgimis- ja infokogumisprogrammide kohta info lekitaja on 29-aastane Ühendriikide valitsuse töövõtja, kes end pühapäeval ise avalikustas.

Edward Snowden ütles Briti ajalehele Guardian, et tema teo motiiviks oli soov teavitada avalikkust "massiivsest jälgimismasinast".

"Mul ei ole kavatsust varjata, kes ma olen, kuna ma pole teinud midagi valesti," ütles ta ning möönis: "Ilmselt ei näe ma enam oma kodu."

Ajaleht, mis pani oma veebiküljele üles videointervjuu, näidates selgelt tema nägu, ütles, et avalikustas mehe isiku tema enda palvel.

USA Luure Keskagentuuri (CIA) endine tehniline abi Snowden töötas neli aastat riiklikus julgeolekuametis (NSA) erinevate tarnijate nagu Dell ja Booz Allen Hamilton töövõtjana.

"Minu ainsaks motiiviks on informeerida avalikkust sellest, mida tehakse nende nimel ja mida tehakse nende vastu," ütles Snowden.

Kolm nädalat tagasi pakkis ta oma asjad ning jättis 200 000 dollari suuruse palga, tüdruksõbra, stabiilse karjääri ja perekonna ning suundus 20. mail Hongkongi, kirjutas Guardian.

"Ma olen valmis kõik selle ohvriks tooma, kuna ma ei saa lubada USA valitsusel hävitada privaatsust, internetivabadust ja inimeste põhivabadusi kogu maailmas selle massiivse jälgimismasinaga, mida nad salaja ehitavad," ütles Snowdon.

Riikliku luureteenistuse juht James Clapper kutsus varem algatama kriminaaluurimist seoses leketega, öeldes, et paljastused tekitasid tohutut kahju USA luurevõimekusele.

Konsultatsioonifirma Booz Allen Hamilton kinnitas, et Snowden oli ettevõtte heaks töötanud vähem kui kolm kuud. Firma lubas USA poolt igakülgset abi.

Ühendriikide justiitsministeerium algatas lekke asjus uurimise. Esindajatekoja terroritõrje- ja luuretegevuse alamkomitee vabariiklasest esimehe Pete Kingi sõnul tuleb Snowden USA-le välja anda ja tema üle seaduse täies ranguses kohut mõista.

USAs lahvatas eelmine nädal skandaal valitsuse jälgimis- ja infokogumisprogrammide pärast.

Kui kolmapäeval teatas Guardian, et Ühendriikides kuulatakse salaja pealt miljoneid telefonikõnesid, siis neljapäeval kirjutas Washington Post, et USA eriteenistused käivitasid 2007. aastal ülisalajase programmi PRISM, mis tagab neile ligipääsu üheksa suure IT-firma serverite andmetele. Kindlalt on lehe väitel agente oma serveritesse lubanud Apple, Facebook, Google ja Microsoft ja tõenäoliselt ka Yahoo, AOL, Paltalk, Skype ja Youtube.

Nii Apple, Googel kui Facebook on seda eitanud. Apple väidab, et ei ole kunagi programmist kuulnud.

USA president Barack Obama kaitses reedel programme, kinnitades, et need on seaduslikud, oma kodanike kaitseks ja mingisuguseid kuritarvitamisi ei esine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles