Prantsuse reisilennuk kadus salapäraselt

Jürgen Tamme
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lennuki pardal olnud reisjate lähedased eile Rio de Janeiro lennujaamas.
Lennuki pardal olnud reisjate lähedased eile Rio de Janeiro lennujaamas. Foto: Reuters/ScanPix

Brasiiliast 228 inimesega Pariisi poole suundudes eile kaduma läinud Prantsuse reisilennukis on ilmselt kõik pardal olnud hukkunud. Eileõhtustel andmetel oli nende seas ka üks Eesti kodanik. 



Eesti passi omaniku viibimist ootamatult kadunud lennuki pardal kinnitas Air France’i õhtul avalikustatud reisijate nimekiri. Eesti välisministeeriumi pressiteate andmetel võis tegu olla meesterahvaga, ministeerium tegeles asjaolude selgitamisega.

Suurem osa reisijatest olid brasiillased ja prantslased.  Kokku registreeris end AF 447 lennule 216 reisijat, lisaks viibis lennukis 12 meeskonnaliiget.
Kadunud lennuki saatus hoidis eile terve päeva maailma ärevil.

Kohaliku aja järgi kell seitse pühapäeva õhtul (Eesti aja järgi kell üks öösel) Rio de Janeiro-Galeão lennuväljalt õhku tõusnud lennukompanii Air France Airbus A330-200 pidi Pariisi jõudma kell 11.10, kuid side lennukiga katkes kolm ja pool tundi pärast õhkutõusmist ning lennuk on endiselt teadmata kadunud, vahendas BBC.

Air France’i esindaja teatel saabus viimane automaatsõnum 5.14 ja see teatas tugeva turbulentsiga piirkonna läbimise järel tekkinud elektrilühisest. Arvatavasti viibis lennuk sel hetkel Atlandi ookeani kohal, kus Brasiilia ilmajaama teatel oli eile öösel mitu võimsat äikesetormi.

«Kõige tõenäolisemalt tabas lennukit välk. Lennuk lendas läbi tormise, tugeva turbulentsiga piirkonna, kus tekkisid probleemid,» arvas Air France’i kommunikatsioonidirektor Francois Brouse, kelle sõnul tuli leppida tõdemusega, et kõik pardal olnud on hukkunud. Lennujuhtide lootus, et tegemist võib olla lennuki andmeid õhuseirele edastava transponderi ajutise rikkega, kustus peagi, sest kõik katsed lennuki piloodiga kontakti saada ebaõnnestusid.

Kuna ookeaniülestel lendudel pole radarit, mis määraks nii pika maa jooksul lennuki asukoha, raporteerivad piloodid pidevalt oma koordinaadid lennujuhtidele, mille põhjal saavad viimased õhusõiduki teekonnast tervikliku pildi. Seetõttu pole teada ka lennuki viimane asukoht.

Kui maandumistähtajast oli möödunud pool tundi, teatasid Pariisi Charles de Gaulle’i lennujaama ametnikud, et lennuk on kadunud.

Brasiilia lennuameti hinnangul kadus lennuk Brasiilia kirderanniku lähedal, kuid veerand kaheks rannikuvetesse saadetud riigi õhujõudude lennukitel ei õnnestunud üheks turvalisemaks lennukiks peetavat Airbusi leida.

Lennukid jätkasid liikumist mööda reisilennuki oletatavat trajektoori Euroopa poole. Hiljem ühinesid nendega Prantsuse õhujõud ja otsinguks valmistuvad ka Prantsuse mereväe fregatid. Prantslased palusid lennuki otsimiseks veest hiljem abi ka USA sõjaväelt.

 Lennuki pardal oli eelmainitutele lisaks ka sakslasi, itaallasi, ameeriklasi, hiinlasi, ungarlasi, hispaanlasi, britte, ka skandinaavlasi ja teisi Euroopa riikide kodanikke. 12 meeskonnaliikme seas oli teatel nii brasiillasi kui prantslasi.

A330-200 on spetsialistide arvates töökindel ja turvaline lennuk ning kadunud õhusõiduk tegi esimene lennu 2005. aasta alguses. Vähem kui 9 000 lennutundi läbinud lennukit, mis viimati läbis tehnilise kontrolli möödunud aastal, peetakse uueks masinaks.

Lennuki kadumine
•    Lend AF 447 lahkus Rio de Janeirost pühapäeval kell 19.00 (Eesti aja järgi kell 1.00) ja pidi Pariisi saabuma kell 11.10 (12.10 Eesti aja järgi).
•    Airbus A300-200 pardal oli 216 reisijat ja 12 meeskonnaliiget, viimaste seas kolm pilooti. Reisijatena registreeriti üks imik, seitse last, 82 naist ning 126 meest.
•    Kontakt lennukiga kadus Eesti aja järgi kell 4.30 öösel. Viimane automaatsõnum saabus lennujuhtimiskeskusele kell 5.14 Eesti aja järgi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles