Venemaal tekitas suurt vastukaja väide, nagu oleks USA luure 2009. aastal pealt kuulanud toonase Vene presidendi ja praeguse peaministri Dmitri Medvedevi telefonikõnesid.
Venemaad ärritas teade Medvedevi kõnede pealtkuulamisest
17. juuni 2013, 18:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti päevaleht Guardian viitas USA luureinformatsiooni lekitaja Edward Snowdenilt saadud dokumentidele, mille kohaselt kuulasid Ühendriikide luuretöötajad 2009. aasta aprillis Londonis toimunud G20 riikide kohtumisel pealt Medvedevi kõnesid ja jälgisid tema meilivahetust.
Mitmed vene ametnikud märkisid, et paljastused suurendavad veelgi usaldamatust kahe riigi vahel. Näiteks riigiduuma väliskomisjoni esimees Aleksei Puškov nimetas paljastusi oma mikroblogivõrgustiku Twitter kontol skandaalseks ja pettuseks.
Vene parlamendi ülemkoja liige Igor Morozov tuletas aga meelde, et samal 2009. aastal kuulutas Barack Obama USA ja Venemaa suhetes välja reset-poliitika, mille eesmärgiks oli vähendada oma eelkäija George W. Bushi ajal tekkinud pingeid kahe suurriigi vahelistes suhetes.
«Samal ajal kuulasid USA eriteenistused pealt Dmitri Medvedevi telefonikõnesid,» märkis Morozov, kelle sõnul ei saa kahe riigi vahelises suhtluses uut lehekülge keerata soovivat Obamat usaldada. «Obama siiruses on ilmnenud suured kahtlused,» märkis Morozov RIA Novostile.
Venemaa julgeolekuteenistuse FSB endise juhi Nikolai Kovalevi sõnul polnud Medvedevi kõnede jälgimine tehniliselt keeruline. «Teine asi on see, et vältimaks diplomaatilist ja rahvusvahelist skandaali on julgeolekuagentuuridel see keelatud ning tavaliselt nad seda ei tee,» lisas Kovalev, kes praegu kuulub riigiduuma julgeolekukomisjoni.
Föderatsiooninõukogu kaitse- ja julgeolekukomisjoni juht Viktor Ozerov polnud aga kuigi üllatanud. «Pole mingit vajadust olukorda üle dramatiseerida,» märkis Ozerov, kelle sõnul jälgivad julgeolekuteenistused mitte üksnes eraisikuid, vaid ka riigijuhte.
Lisaks Venemaale tekitasid Guardiani paljastused ärritust ka Türgis. Nimelt ilmnes dokumentidest, et 2009. aasta septembris Londonis toimunud G-20 kohtumisel jälgisid Briti luure töötajad suure huviga Türgi toonase rahandusministri Mehmet Şimşeki tegevust. Väidetavalt jälgiti lisaks temale veel 15 Türgi delegatsiooni liikme suhtlust.
Ankara kutsus täna aru andma Ühendkuningriigi suursaadiku. Türgi välisministeerium nimetas aga taolist tegevust lubamatuks ning arvatakse, et juhtum võib kahe riigi vahelisi suhteid veelgi pingestada.
Lisaks Türgi esindajatele olevat Briti luuretöötajad kuuland samal kohtumisel pealt ka Lõuna-Aafrika Vabariigi saadikuid.