Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul tuleks vältida Iraanile selle vastuolulise tuumaprogrammi tõttu pandud sanktsioonisurve tugevdamist.
Moskva kutsub Iraani sanktsioone leevendama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On erakordselt tähtis, et olukorras, kus läbirääkimistel on ilmnenud progressi tõenäosus, hoiduksid kõik pooled mõtlematutest sammudest, mis võiksid neid jõupingutusi nurjata. Tuleb vältida Teheranile sanktsioonilise surve edasist paisutamist ning hakata mõtlema selle võimalikust järk-järgulisest leevendamisest Iraanile tuntavatel suundadel,» ütles Lavrov usutluses Kuveidi infoagentuurile Kuna.
Tema sõnul peavad nii Iraan kui ka suurriigid edasimineku tagamiseks ilmutama poliitilist tahet ja paindlikkust.
«Leiame, et kujunenud olukorras oleks läbirääkimistel tekkinud dünaamika pidurdamine lubamatu. Tuleb võimalikult kiiresti otsustada kuuiku ja Iraani järgmise kohtumise toimumispaik ja -aeg. Seejuures lähtume me Iraani vääramatust õigusest arendada tsiviilotstarbelist tuumaprogrammi, kaasa arvatud rikastamisõigus, kui kõik seni veel lahtised küsimused saavad selgitatud ning Iraani tuumategevus pandud IAEA [Rahvusvahelise
Aatomienergiaagentuuri] kindla ja kõikehõlmava kontrolli alla,» ütles Vene välisminister.
Iraani presidendiks valitud mõõdukas vaimulik Hassan Rowhani väljendas esmaspäeval lootust, et Teheran jõuab suurriikidega oma tuumaprogrammi osas kokkuleppele, kuid välistas uraani rikastamisest loobumise.
Rowhani ütles esimesel valimisvõidu järgsel pressikonverentsil, et kokkulepe suurendaks läbipaistvust ja vastastikust usaldust.
Laupäeval presidendivalimiste võitjaks tunnistatud Rowhani nimetas islamivabariigile seoses tuumaprogrammiga kehtestatud sanktsioone ebaõiglasteks ja õigustamatuteks.
Rowhani kogus reedel peetud presidendivalimiste esimeses voorus 50,68 protsenti häältest, lõpetades kaheksa aastat kestnud konservatiivide valitsemisaja, mil presidendiks oli Mahmoud Ahmadinejad.
Lääs nõuab Iraanilt uraani rikastamise lõpetamist, kartes, et see võib olla osa salajasest tuumarelvaprogrammist. Teherani sõnul on tema eesmärk rahumeelne energiatootmine.