Hiina karmistas veresauna aastapäeva eel julgeolekut

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiananmeni meeleavalduste kuulsaimal, 5. juunil 1989 tehtud fotol on tundmatu valges särgis mees astunud vastu tankikolonnile. Kolonn peatus ja sõjaväelased viisid mehe minema. Foto on Hiinas endiselt keelatud ning mehe saatus siiani ebaselge. Mõned väidavad, et ta hukati, teised, et ta pages Taiwani.
Tiananmeni meeleavalduste kuulsaimal, 5. juunil 1989 tehtud fotol on tundmatu valges särgis mees astunud vastu tankikolonnile. Kolonn peatus ja sõjaväelased viisid mehe minema. Foto on Hiinas endiselt keelatud ning mehe saatus siiani ebaselge. Mõned väidavad, et ta hukati, teised, et ta pages Taiwani. Foto: AFP/SCANPIX/repro

Pekingi Taevase Rahu ehk Tiananmeni väljak, kus täna 20 aasta eest suruti veriselt maha seitse nädalat väldanud demokraatiameelsete väljaastumine, kubiseb sel nädalal turistideks maskeerunud korrakaitsjatest.



Pindalalt maailma suurimal, 88 jalgpalliplatsi mõõtu väljakul on välisagentuuride korrespondentide sõnul näha nii erariides kui vormiriietuses politseinikke, sõjaväelasi ja patrull­autosid, kes toimuval pinevalt silma peal hoiavad. Mulluste olümpiamängude jaoks väljaku ümber püstitatud röntgenmasinad on endiselt paigas ja iga külastaja kott vaadatakse läbi.

«Äri läheb täna viletsalt. Võiks arvata, et enamik inimesi on turistid, aga nii pole, nad on erariietes julgeolekutöötajad,» ütles eile Reutersile nipsasjade müüja, enne kui üks erariietes politseinik käskis tal välismaalastega rääkimine lõpetada. «Nad kardavad, et siin läheb homme (täna – toim) suureks mölluks, kuid ma ei usu, et üldse midagi juhtub.»

Ka kümne aasta eest saatsid võimud väljakule massiliselt politseinikke ja sõjaväelasi, et võimalikke meeleavaldusi juba eos ennetada. Erariides politseinikud maskeerusid turistideks ja välisajakirjanikud talitasid samamoodi, meenutas Toronto Star. Mõlemad pooled jälgisid üksteist teraselt, kuid midagi tõsisemat ei lubatud juhtuda.

«Nad tegelikult kardavad rahvast – seda, mida neil on öelda. Seega ei saa nad muuta seda vabaks alaks linna keskel,» iseloomustas AFP-le Hiina keskvõimu suhtumist ajakirjanik Jasper Becker. Väljakust on tema sõnul saanud lage ja steriilne paik.

Võimude ärevusest annab aimu ka see, et üleeile blokeeriti muu seas juurdepääs suhtlusvõrgustikule Twitter ja fotoportaalile Flickr. Tsenseeritud on ka Tiananmeni aastapäeva kajastus välismaistes uudistekanalites. Näiteks BBC ja
CNNi ekraanid läksid Hiinas mustaks, kui eetrisse tulid veresauna aastapäeva kajastavad uudislõigud.

20 aasta eest aprilli keskpaigas puhkenud meeleavaldustel nõudsid kümned tuhanded tudengid, haritlased ja töölised sõnavabadust, demokraatlikke valimisi ning lõppu kompartei korruptsioonile ja karmi käe poliitikale.

Üliõpilased leidsid toetaja ka tollases kompartei peasekretäris Zhao Ziyangis, kes polnus nõus üle Hiina levinud protestidemonstratsioone veriselt maha suruma ning langes partei poliitbüroo sisese võimuvõitluse ohvriks. Zhao kõrvaldati mai lõpus võimult, pandi koduaresti ning sajad, kui mitte tuhanded meelt avaldanud hiinlased kaotasid pärast sõjaseisukorra väljakuulutamist ja väljaku «vabastamist» Pekingi tänavatel oma elu.

Nelja aasta eest surnud Zhao salajased memuaarid avaldati tänavu postuumselt. Hiinas keelatud mälestustes ütleb ta, et protestijate soov oli tema hinnangul sundida komparteid tehtud vigu parandama, mitte kukutada Hiina poliitilist süsteemi, nagu uskus riigi tollane liider Deng Xiaoping.

Paljud on võitlusest loobunud


Enamik tollastest meeleavaldajatest on praeguseks edukalt Hiina ühiskonda lõimunud. Paljud on keskealised ärimehed, samas kui osa võitleb endiselt demokraatia ja läbipaistvuse eest.



«Olla dissident ei ole töö sadadele tuhandetele inimestele. Ülesanne kogu põlvkonnale on olla edukas,» kommenteeris AFP-le endine tudengiliider Wu’er Kaixi, kes nüüd töötab Taiwanis investeerimispankurina.



Tema sõnul on Hiina praegu väga erinev tollasest ühiskonnast. «Inimesed on jõukamad, mitte ainult majanduslikult, vaid ka poliitiliselt. 20 aastat tagasi polnud võimalik valitsuse tegemisi jälgida. Valitsus töötab tänapäeval palju tõhusamalt kui varem.»



Pärast meeleavalduste mahasurumist pagesid mitmed tudengiliidrid kättemaksu hirmus välismaale, kuid Hiina majanduse ülikiired edusammud 90ndatel ajendasid paljusid koju naasma ja loobuma võitlusest riigi autoritaarsete, kuid vaba turgu armastavate liidritega. Ajude väljavoolu pärast mures rahvavabariik on andekate inimeste tagasitulekut tervitanud, ehkki endised tudengid annavad endale aru, et 20 aasta taguseid sündmusi nad avalikult arutada ei saa. (PM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles