Poola meenutas 1989. aasta edu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poola peaminister Donald Tusk (vasakult), ekspresident Lech Walesa ja Saksamaa kantsler Angela Merkel eile Krakówis.
Poola peaminister Donald Tusk (vasakult), ekspresident Lech Walesa ja Saksamaa kantsler Angela Merkel eile Krakówis. Foto: AP/Scanpix

Poolakad tähistasid eile 20 aasta möödumist päevast, mil idabloki esimestel osaliselt vabadel valimistel võidutses Solidaarsus ja hakkas murenema raudne eesriie.





«Valimised Poolas tõmbasid kommunistlikul karul hambad välja ja kui hambutu karu enam hammustada ei saanud, võis Berliini müür langeda,» kirjeldas ametiühingust ülerahvalikuks demokraatialiikumiseks kasvanud Solidaarsuse (poola k Solidarność) eksjuht ja Poola ekspresident Lech Walesa 1989. aasta sündmusi.

Hoolimata pidulikust päevast ei tähistanud praegune Poola sündmust täiesti ühtselt, kirjutas ajaleht Gazeta Wyborcza. Peaminister Donald Tusk oli koos Walesa ning teiste Ida-Euroopa riigipeade ja esindajatega Krakówis, kuhu olid kutsutud kõik 1989. aastal raudse eesriide taga asunud riikide esindajad. Eestit esindas kaitseminister Jaak Aaviksoo. Ametiühing Solidaarsus pidutses aga koos president Lech Kaczyński Seaduse ja Õigluse Parteiga (PiS) Gdanskis, kust Poola revolutsioonilised sündmused alguse said.

Esialgu pidi kogu mälestusüritus toimuma Gdanskis, kuid Solidaarsus ähvardas korraldada valitsusvastased meeleavaldused. Teiseks pole Tusk ja president Kaczyński ka muidu eriti lähedased ning parasjagu on riigis käimas valimisvõitlus. Tuski Kodanikeplatvorm võidab PiSi ilmselt ka europarlamendi valimistel.

Pidu lõppes siiski õhtul Gdans­kis, kuhu sõitsid kohale Tusk, Walesa ja samuti pidustustel viibinud Tšehhi ekspresident Václav Havel. Õhtu lõpp­akordiks oli kontsert Gdanski laevatehases, kus esines Austraalia lauljatar Kylie Minogue.

1989. aasta valimised


•    Otsus valimised osaliselt vabaks teha langetati läbirääkimistel Solidaar­suse ja Poola kommunistliku parteiga, mille järel Solidaarsusest sai legitiimne partei.


•    Läbirääkimisi hakati pidama, et leevendada pärast liikumise ärakeelamist ja kogu vastupanu mahasurumist 1981. aastal taas tippu tõusnud sotsiaalseid pingeid.


•    Kõnelustel otsustati anda parlamendile tõeline võim, luues sellele teise koja ehk senati.


•    Kõik senati kohad valiti demokraatlikult, seimis oli 65 protsenti kohtadest reserveeritud kommunistidele ja nende satelliitidele, mistõttu valimised olidki vaid osaliselt vabad.


•    Solidaarsus sai senativalimistel ülisuure võidu – kokku 160 kohta 161st võimalikust.


Allikas: Wikipedia

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles