Ecuador: USA asepresident palus Snowdeni asüülitaotluse tagasi lükata

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA asepresident Joe Biden.
USA asepresident Joe Biden. Foto: SCANPIX

Ecuadori presidendi Rafael Correa sõnul vestles ta reedel USA asepresidendi Joe Bideniga, kes palus tal salaandmeid lekitanud endise Ühendriikide luuretöötaja Edward Snowdeni varjupaigataotluse tagasi lükata.

Correa sõnul oli Ühendriikide palve «viisakas» vormis.

Ecuadori riigipea ütles enda väitel Bidenile: «Härra asepresident, tänan teid helistamast. Me peame USAst lugu. Me ei ole ennast teadlikult praegusesse olukorda asetanud. Ärge arvake, et me oleme USA-vastased, nagu mõned meediaväljaanded tahavad seda näidata».

President kinnitas Bidenile, et Quito ei saa Snowdeni asüülitaotlust menetleda, sest mees ei viibi füüsiliselt Ecuadori territooriumil. «Kui ta jõuab kunagi Ecuadori territooriumile ja me peame seda taotlust menetlema hakkama, on Ühendriigid esimeseks riigiks, kelle arvamust me küsime,» lausus ta.

Correa hinnangul talitab Ecuador ka sel korral sarnaselt WikiLeaksi asutaja Julian Assange’i juhtumile. «Me kuulame ära kõigi arvamuse, kuid suveräänse riigina on otsuse langetamine meie teha. Loomulikult kavatseme me silmas pidada USA arvamust,» märkis riigipea.

Lisaks märkis president, et USA jälgimisprogrammide näol on tegemist ajaloo suurima spionaažijuhtumiga. «Selle asemel, et keskenduda Snowdeni tabamisele ning nende riikide survestamisele, kes julgevad öelda, et hakkavad Snowdeni asüülitaotlust menetlema, peaksid Ühendriigid keskenduma nende programmide kohta selgituste andmisele,» nentis ta.

Ecuadori ametnike sõnul on 30-aastane Snowden palunud neilt asüüli, kuid taotluse menetlemisele võib kuluda mitu nädalat.

Snowden lekitas ajakirjandusele, et Ühendriikides kuulatakse salaja pealt miljoneid telefonikõnesid ning sealsed eriteenistused käivitasid 2007. aastal ülisalajase programmi PRISM, mis tagab neile juurdepääsu üheksa suure IT-firma serverite andmetele. Mais pages ta USAst Hongkongi, ent möödunud pühapäeval lendas sealt Moskvasse ja viibib arvatavalt Šeremetjevo lennujaama transiiditsoonis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles